Valitsus kiitis eile heaks Euroopa Liidu (EL) 2014–2020 struktuurivahendite ettepanekud ja rahastamiskava, EL-i vahendeid planeerib valitsus viie üleriigilise eesmärgi rahastamisel 3,18 miljardit eurot.

Need eesmärgid on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus, kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu ning teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus, vahendas rahandusministeerium.

Ühtlasi on eesmärgiks puhas ja mitmekesine looduskeskkond ning elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.

Lisaks on kavas rahastada riigi haldusvõimekuse tõstmist.

"Soove oli poole rohkem kui fondide maht, kõiki ettepanekuid ei saanud rahuldada," kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

"Meie eesmärgiks on seekord pikaajaline võimendus. Me peame andma impulsi, mille tulemus kestaks kaua," lisas ta.

Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamisele on kavas suunata 755 miljonit, haridussüsteemi uuendamisele 438 miljonit, tööturu arendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisele 553 miljonit, transpordi arendamisele 600 miljonit eurot, puhtasse ja mitmekesisesse looduskeskkonda 666 miljonit ning haldusvõimekuse suurendamiseks 173 miljonit eurot.

Seitsme protsendi tulemusreservi jagamine otsustakse 2018. aastal.

"Kindlasti ei saa öelda, et tegemist oleks säästurežiimiga, aga me peame väga selgelt oma prioriteedid paika panema," kommenteeris Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Ivar Sikk. "Peame vaatama, et milleks meil võimekust jätkub ja milleks mitte."

Struktuurivahendite puhul ei ole Siku sõnul kavas jätkata kõikide seniste meetmetega, vaid selgelt on suund seal, et püsikulud tuleks riigieelarvele viia ja uue perioodil püsikulusid ei tahaks riik lubada.

"Soovid on kindlasti ka majandus- ja ettevõtluspoliitikas, struktuurivahendites on ka see rõhuasetus, et me rohkem panustaksime finantsinstrumentidesse ehk riik vaatab, kus on turutõrked, mitte ei jaga raha toetustena, vaid garantiide ja laenudena," selgitas Sikk. "Konkurentsivõime on üks eesmärkidest ja sinna panustatakse."

"Võrreldes praeguse perioodiga võib öelda, et hariduse ja hõive valdkonnad on kasvavad, majandus on enam-vähem samal tasemel, keskkond natuke langeb ja transpordiühendused on samuti üsna samal tasemel," nentis Sikk. "Samas kui sisu vaadata, siis on üsna suured muutused."

"Võtame näiteks EAS-i, kus meetmeid on mitukümmend, siis on majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi mõte see, et mitte pihustada raha üksikute meetmete peale, vaid toetused tehtaks väga konkurentsivõimelistele firmadele, hinnates nende äriplaane ja suutlikkust paremat positsiooni saavutada," selgitas Sikk muudatusi majanduse valdkonnas.

"Oluline on, et investeeringud tooksid oodatud mõju kaasa. Praegusel perioodil on see osa hindamisest puudu olnud," rõhutas Sikk. "Otsitakse targemat lahendust, kuidas ettevõtlusesse võimendust anda."

"Teine aspekt on see, et fokusseerida toetused teatud valdkondadesse, kus seda võimendust üritatakse anda, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning tervishoid," lisas Sikk.

Esmane fookus transpordis on Siku sõnul jätkata niinimetatud maantee investeeringuid, eelkõige sõlmpunktidesse. "Teine transpordisuund on meie nägemuses raudtee," lisas ta.

IT investeeringute maht eurorahadest Siku sõnul tuleval perioodil kahekordistub.

"Eelmine kord tegime nii, et meil olid valdkonnad olemas ja siis me jagasime rahad ära valdkondade vahel, kes siis hakkasid seda arengukavadele tuginedes kasutama. See tõi kaasa palju raha pihustamist," selgitas Sikk peamist põhimõtet, mis on seekord muutunud.

"Praegu ütleb kogemus, et peaksime rohkem fokusseerima ja võimendust andma kindlatesse kohtadesse," märkis ta. "Tähtsam on tulemus, kui see, et mingi ilus asi valmis saab."

Uue eelarveperioodi investeeringute tegemisel tuleb ministeeriumi teatel silmas pidada, et need oleksid jätkusuutlikud ka euroraha toeta, positiivse mõjuga majandusele ja ühiskonnale ning ei tekitaks koormust riigieelarvele