SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes tänavu esimeses kvartalis eluaseme kättesaadavus Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas ja Riias.
Vilniuses muudab kinnisvara kättesaadavamaks intressimäärade langus, Riias vähendab ostujõudu intressimäärade tõus ning Tallinnas korterite hinnatõus, teatas pank.
Selle aasta esimeses kvartalis võis keskmise sissetulekuga inimene osta endale Riias 47,1-ruutmeetrise korteri, mis on 1,3 ruutmeetrit vähem kui kolmandas kvartalis 2012.
Vilniuses oli keskmise palga saajal võimalik osta 39,6-ruutmeetrine korter ehk 2,7 ruutmeetrit rohkem kui pool aastat tagasi.
Tallinnas küll langes eluaseme ostujõu indeks aasta esimeses kvartalis eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 0,7 ruutmeetri võrra, kuid ostujõud on Balti riikide võrdluses ikkagi suurim - keskmise sissetulekuga tallinlane sai endale soetada 50,2-ruutmeetrise tüüpkorteri.
Keskmise palgaga Tallinna elanik saab liigseid riske ja laenukohustusi võtmata osta 10,6 ruutmeetrit suurema korteri kui Vilniuse elanik ja 3,1 ruutmeetrit suurema kui riialane.
SEB panga eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Vilniuses on avaldanud eluaseme ostujõule enim mõju eluasemelaenude keskmise intressimäära langus 0,44 protsendi võrra ja reaalpalga kasv.
Riias, vastupidiselt Vilniusele takistas ostujõu kasvu keskmise intressimäära tõus 0,48 protsendi võrra, mida ei suutnud kompenseerida ei reaalpalga kasv ega madal inflatsioon.
Tallinnas mõjutas ostujõudu enim korterihindade tõus, kuigi intressimäär langes 0,06 protsendi võrra ja keskmine reaalpalk kasvas. SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske.
Pank arvestab oma analüüsis tüüpkorterite hinda, keskmist palka, tarbijahindasid ja uute eluasemelaenude keskmist intressimäära. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit kord poolaastas alates kolmandast kvartalist 2011.
