"See on hüpotees, aga arvan, et saaksime oma majanduskasvu ja eluolu parandada, kui juhtimiskvaliteet paraneks," ütles Raasuke intervjuus lehele, lisades, et kõige rohkem tähelepanu saav juhtimisstruktuur ehk valitsus ja avalik sektor ei anna piisavalt head eeskuju. "On hetki, kus me saame otseselt kehva juhtimist," lisas ta.
Raasuke tõi välja, et siiani on majanduskasvu elavdamiseks räägitud maksude reformimisest, kuid pangajuhi sõnul on see suures plaanis ebaoluline. "Väga palju asju puudutab tööjõuturgu, inimeste vaba liikumist. Kõik see on aga pigem korrigeerimine. Pole ühte suurt reformi, mis aitab meid järgmised 3–5 aastat edasi," märkis ta.
"Oleme suhteliselt vabas ruumis. Kapitali ehk raha on. Tööriistu on, aga ei oska neid piisavalt hästi kasutada. Valitseb segadus. Võib palju rääkida eri asjadest alates haridussüsteemist kuni ei tea milleni, aga üldises plaanis kehtib see, et kui inimeste grupil on segadus ja ei tea, kuidas edasi minna, siis hea juhtimine aitab," rääkis Raasuke.
Raasuke tõi ka välja, et Läti ja Leedu on viimastel aastatel palju asju Eestist paremini teinud, et majandus kasvaks. "Kui rahvusvahelised korporatsioonid otsisid oma tagatoale kohta, siis meie ütlesime neile, et meil on ühtne maksusüsteem ja meie diile ei tee. Leedu aga tegi diilid ja tegi erandid, tulemuseks on see, et kui muidu piirkonnas rahvusvahelist kohaolu vähendatakse, siis Leedus see kasvab."
Küsimuse peale, mis seisus on praegu Eesti riigifirmad, vastas pangajuht, et hästi neil ei lähe. "Eesti riigi äriühingute portfell on viimase kümnendi nõrgimas seisus," ütles Raasuke. Ta lisas, et Eesti Energial on näiteks nafta maailmaturu hinna languse tõttu majanduslikult raske, mistõttu tuleb aasta lõpus tõenäoliselt taas firma varasid alla hinnata.
