Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi koostatud talvise euroala majandusprognoosi kohaselt on Eestis 2013. aastal oodata majanduskasvu kiirenemist ning ka euroalal tervikuna näitab majanduslangus taandumise märke. Eestit ohustab järgmisel aastal eelkõige kõrge inflatsioonimäär, mille täielik ulatus saab selgeks alles aasta jooksul pärast elektrituru avanemist.
"Eestile ennustab uuring 2013. aastal 3,1-protsendilist majanduskasvu, mis on kõrgem käesoleva aasta 2,8 protsendist, ent jääb siiski oluliselt alla buumiajale ning 2011. aastale," kommenteeris Ernst & Young Baltic AS-i juhatuse liige Ivar Kiigemägi.
"Eurotsoon tervikuga on ränkadest hoopidest taastumas ning 2013. aastal ennustatakse euroalale tervikuna 0,2-protsendilist langust," lausus ta.
2014. aastaks ennustab Ernst & Young Eestile neljaprotsendilist majanduskasvu, nii 2015. kui ka 2016. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi järgi 4,2 protsenti.
Kiigemägi sõnul on üleüldine pessimism euroala lagunemise ja suurema surutise ees hakanud vaikselt taanduma. "Eurotsooni lagunemise, eelkõige Kreeka lahkumise tõenäosus on kahanenud märkimisväärselt – selle tõenäosus värskes uuringus on vaid viis protsenti," selgitas Kiigemägi.
Tema sõnul juhib raport samuti tähelepanu eurotsooni ääreala riikide, nagu Hispaania ja Iirimaa paranenud tootlikkusele, Euroopa Keskpanga tegevusele võlakirjaturul ning jätkuvale liikumisele pangandusliidu poole. See kõik peaks tema hinnangul suurendama üleüldist kindlustunnet euroala püsimajäämise osas.
Positiivsetele arengutele vaatamata hoiatab uuring, et taastumisprotsess on aeganõudev ning euroala ootab ees nii-öelda kadunud dekaad, mis tähendab euroalale sel perioodil ajaloolisest keskmisest madalamat majanduskasvu.
Ernst & Young Balticu juhtivkonsultandi Märt-Martin Arengu sõnul peab raport oluliseks liikumist riikide kulutuste kärpimiselt majandusreformidele, viidates sealjuures Prantsusmaale. Samuti on oluline riigipoolsete kulutuste ümberstruktureerimine selliselt,et raha kuluks pigem kapitalimahukatele ja tuleviku majanduskasvu toetavatele investeeringutele kui jooksvatele kuludele, sealhulgas riigisektori palkadele. "Just see viimane argument on oluline ka Eesti kontekstis, kuna on tõsine oht, et surve palgatõusudeks toob koos niigi prognoositava elukalliduse kasvuga 2013. aastal kaasa Eesti konkurentsivõime vähenemise."
Kuigi talvises majandusprognoosis ennustab Ernst & Young Eestile 2013. aasta inflatsiooniks konservatiivsed kolm protsenti, selgub Arengu sõnul elektrituru avanemise tõeline mõju inflatsioonile alles järellainetusena. "Kui suurettevõtted tegutsesid avatud elektriturul juba varem ning võib eeldada, et keskmise suurusega ettevõtted on turu avanemise mõju juba oma eelarvetesse sisse kirjutanud ning mõju tarbijatele ilmneb kohe aasta algul, siis väikeettevõtjate hinnapoliitikat hakkab elektri hinnatõus mõjutama pikkamööda, 2013. aasta jooksul," selgitas ta.
2012. aastal tõusevad Eesti tarbijahinnad prognoosi järgi neli protsenti. Nii 2014. kui ka 2015. aasta inflatsiooniks ennustab Ernst & Young 2,2 protsenti ning 2016. aasta inflatsiooniks 2,1 protsenti.
Eesti töötuse määraks kujuneb prognoosi järgi tänavu 10,2 protsenti, 2013. aastal 9,3, 2014. aastal 8,4, 2015. aastal 7,7 ja 2016. aastal 6,9 protsenti.
Prognoosi põhjal on Eesti ettevõtted praegu suutnud oma toodangumahtu kasvatada ilma olulise töötusmäära languseta. "Selle ühe põhjusena nimetab raport ka väljarände mõju antud statistikale, kuid lisaks märgitakse, et väljarännanud võivad tagasi pöörduda peale seda, kui nad on kokku puutunud majanduskeskkonnaga teistes Euroopa Liidu riikides," märkis Kiigemägi.
"Jääb üle tõdeda, et kui Eestist lahkujad oleksid paremate makromajanduslike teadmistega ning rohkem Exceli-usku, poleks Eestist väljarände pärast põhjust muretseda. Ent elu pole tabelarvutus ning vajab elamist nüüd, mitte abstraktses keskpikas perioodis ning seetõttu võib väljamaal teenitav kõrgem nominaalpalk tihti varjutada ratsionaalse majandusloogika," lisas ta.
Ernst & Youngi 2012. aasta neljanda kvartali prognoos rõhutab ka euroriikide üleüldist võimet teenida väljaspool euroala paiknevatelt kiiresti arenevatelt turgudelt, mille elanike arv moodustab praegu ligikaudu kaks kolmandiku maakeral elavatest inimestest, ent SKP vaid ühe kolmandiku.
"Parimaks näiteks sellise orientatsiooni muutuse kasulikkusest on oma majanduse korralikult käima saanud Saksamaa, kes juba hetkel ekspordib niisugustele turgudele ohtralt tööstustoodangut. Samas kui vaadata nimetatud turgude osakaalu Eesti ekspordis, jääb see hetkel 22 protsendile ning kui SRÜ välja arvata, siis hoopis 8,6 protsendile," märkis Kiigemägi.
Ernst & Youngi raportis esitatud prognoosid ja analüüsid põhinevad Euroopa Keskpanga euroala majandusmudelil.
