Üleilmne konsultatsiooniettevõte Ernst & Young prognoosib Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) reaalkasvuks tänavu 2,3 protsenti ja tuleval aastal 3,1 protsenti, kirjutab BNS.
Ernst & Youngi ja Oxford Economicsi neljapäeval avaldatud euroala majandusprognoosi hinnangul on Eesti eksport sarnaselt euroalaga viimastel kuudel kahanenud. See on kaasa toonud SKP kasvu aeglustumise, ehkki Eesti SKP kasvab enamiku euroala majandustega võrreldes siiski kiiremini.
Finantskriisijärgne riigisisene kohandumine on aidanud Eestil säilitada rahanduslikku paindlikkust, valitsus võib prognoosi järgi aidata majandust riigieelarve kaudu elavdada. See võiks hõlmata investeerimisskeeme, mis on ette nähtud erasektori tulevase kasvu toetamiseks transpordi, kommunikatsioonivõrkude, tööjõu oskuste ja energiavarustuse parandamise läbi, selgub Ernst & Youngi majandusprognoosist.
Lisainvesteeringud aitavad korvata kahanenud ekspordist tulenevaid puudujääke ning prognoosi järgi on Eesti järgnevatel aastatel jätkuvalt kõige kiiremini kasvava majandusega euroala riik.
Tarbijahinnad peaksid Ernst & Youngi majandusprognoosi järgi tänavu Eestis tõusma 3,8 protsenti ja tuleval aastal 2,6 protsenti. Inflatsioon aeglustub seejärel 2014. ja 2015. aastaks 2,2 protsendile ning 2015. aastal 2,1 protsendile, seisab prognoosis.
Ernst & Young Balticu partner Ivar Kiigemägi ütles prognoosi tutvustusel neljapäeval, et Eesti inflatsioon jääb prognoositava viie aasta jooksul euroala kõrgeimale tasemele, kuid läheneb selle aja jooksul euroala keskmisele. Ta möönis, et inflatsioon võib tuleval aastal olla prognoositust suurem elektri hinnatõusu tõttu avatud turul.
Töötuse määr peaks prognoosi järgi ulatuma tänavu 10,2 protsendile ja tuleval aastal langema 9,3 protsendile. Seejärel kahaneb tööpuuduse määr 2014. aastal 8,4 protsendile, 2015. aastal 7,7 protsendile ja 2016. aastal 6,9 protsendile, seisab prognoosis.
Kiigemägi ütles, et Eesti tööpuuduse määr läheneb selle ajaga euroala keskmisele ja märkis, et Hispaania viie aasta keskmine tööpuudus ületab prognoosi järgi 25 protsenti. "Eestis praegu tööjõupuudust tunda ei ole, aga lähiaastatel võib see teatud sektorites tekkida," ütles Kiigemägi.
Eesti majanduskasv peaks 2014. aastal kiirenema neljale protsendile, 2015. aastal 4,2 protsendile ja 2016. aastal 4,2 protsendile.
Oxford Economicsi vanemanalüütik Lloyd Barton ütles prognoosi tutvustusel, et Eesti järgmise viie aasta keskmine majanduskasv tänavusest 2016. aastani peaks prognoosi järgi olema 3,7 protsenti aastas. Eesti majanduse lühiajaline väljakutse on nõrk ekspordinõudlus.
Barton märkis, et Eesti valitsuse väike võlakoormus võimaldab eelarve kaudu majandust stimuleerida. Prognoosis on nähtud tulevaks aastaks Eestis investeeringute kasvuks viis protsenti, mis kiireneb 2014. ja 2015. aastal aastal seitsmele protsendile ja aeglustub 2016. aastal 5,5 protsendile.
Investeeringutest suur osa peaks Bartoni sõnul tulema valitsuse infrastruktuuriinvesteeringutest. Lisaks transporditaristule näeb prognoos ette energiavõrkudesse, taastuvenergiasse ja sidevõrkudesse investeerimist. Erasektori investeeringud peaksid Bartoni hinnangul olulisemaks muutuma 2014. aastal. Euroopa Liidu (EL) toetuste vähenemist tänavu ja tuleval aastal prognoos Bartoni sõnul arvestab.
Kuulumine euroalasse on Bartoni sõnul Eesti majandusele kasulik. Panustamine euroala ühistesse päästefondidesse nagu Euroopa Stabiilsusmehhanism (ESM) tähendab lühiajalises perspektiivis kulu, kuid finantsstabiilsus ja lihtsam kaubavahetus annavad sellega võrreldes suuremat kasu.
Kiigemäe sõnul hakkab Eestis sisemise devalveerimise mõju kaduma. "Palgakasv on kiire võrreldes tootlikkuse kasvuga," märkis Kiigemägi. Samuti hakkab mõne majandussektori oodatav tööjõupuudus mõjutama palgakasvu. Jätkuvat kriisi tuleks tema hinnangul kasutada ära majanduses jätkuvateks struktuurimuudatusteks ja raiskamise vähendamiseks.
Prognoosi järgi toetavad inflatsiooni arvestades negatiivsed laenuintressimäärad järgmistel aastatel investeeringuid, Eesti eksportiv tööstus praegu uueneb ja muutub mitmekesisemaks, sõltudes edaspidi vähem madalatest kuludest.
Riigitulude kasvatamise võimalusi tuleks Kiigemäe hinnangul arutada kas tõhusama maksukogumise või maksumuudatuste kaudu.
Möödunud aasta Eesti jooksevkonto 2,1-protsendine ülejääk asendub prognoosi järgi järgmistel aastatel puudujäägiga. Tänavu peaks prognoosi järgi jooksevkonto olema tasakaalus, kuid tuleval aastal miinuses 1,5 protsendiga SKP-st, edaspidi süveneb puudujääk 2014. aastal 2,7 protsendile, 2015. aastal 3,5 protsendile ning 2016. aastal 3,7 protsendile.
Eesti valitsemissektori võlg tõuseb prognoosi kohaselt 2014. aastaks 11,5 protsendini SKP-st ning hakkab seejärel vähenema, kahanedes 2015. aastal 11,1 protsendi ning 2016. aastal 10,4 protsendini SKP-st.
Euroalas tervikuna ei ole Ernst & Youngi hinnangul järgmisel aastal kerge. Ehkki positiivne kasv peaks taastuma, prognoositakse tulevaks aastaks üksnes 0,1-protsendilist majanduskasvu.
Majanduse tasakaalustumise ning leebema eelarvepoliitka tulemusel prognoositakse euroalal 2014. aasta majanduskasvuks 1,1 protsenti. Keskpikk prognoos näitab 2015. ja 2016. aastaks varasema kaheprotsendilise kasvu asemel aga alla 1,5-protsendilist kasvu.
Euroala töötuse määr kasvab prognoosi järgi tuleval aastal 12 protsendini, langedes 2015. aastal 11,7 protsendi ning 2016. aastal 11,4 protsendini. Euroala tarbijahinnad peaksid tänavu tõusma 2,3 protsenti, tuleval aastal aga 1,7 protsenti.
