„Praegune maamaksuseadus kehtestab metsamaale ja põllumaale sama maksumäära vahemikus 0,1–0,5 protsenti maksustatava maa väärtusest. See piirang on tekitanud omavalitsustes rahulolematust, kuna ei võimalda diferentseerida maksumäärasid vastavalt maa kasutusotstarbele,“ märkis ELVL-i tegevdirektor Veikko Luhalaid ning lisas, et seadusemuudatus aitaks leevendada maksumäära tõusust tingitud survet põllumajandustootjatele ning soodustaks tasakaalustatud arengut erinevates piirkondades.

Praegune maamaksuseadus on liiga jäik

Eesti Linnade ja Valdade Liidu hiljutises küsitluses osales 38 protsenti omavalitsustest. Selgus, et enamik toetab seadusemuudatusi, mis annaksid võimaluse kehtestada erinevad maamaksumäärad metsamaale ja haritavale põllumaale. 86,7 protsenti küsitluses osalenutest pidas diferentseerimist vajalikuks, maapiirkondades ulatus toetus isegi 91,7 protsendini.

„Pärnu linnavalitsus toetab ettepanekut anda omavalitsustele suurem paindlikkus maamaksu määrade kehtestamisel. See võimaldaks meil näiteks tasandada maamaksu järsku tõusu erinevate piirkondade ja sihtostarvete lõikes,“ sõnas Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Tema sõnul on praegune maamaksuseadus liiga jäik. „Omavalitsuste ühinemise ja viimatise maa korralise hindamise tulemusel on Pärnu haldusterritooriumil kujunenud olukord, kus maa väärtus ja sellest tulenev maamaksu koormus erinevad piirkonniti väga suurel määral. Praegune seadus aga ei luba diferentseerida maksumäärasid näiteks keskuslinnas ja hajaasustusega aladel,“ märkis Kosenkranius.

Väike-Maarja vallavanema Indrek Kesküla sõnul tahab ta väga uskuda regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnu, et vaja on võimekaid kohalikke omavalitsusi, kellel on vahendid kohaliku elu korraldamiseks oma piirkondlike eripärasid arvestades.

Kesküla sõnul on maamaksuseaduses võimalik teha lihtne muudatus, mis selle eesmärgiga väga hästi haakub: nimelt anda omavalitsustele võimalus erineva maksumääraga maksustada metsamaad ja põllumaad. Kehtiv maamaksu seadus seda kahjuks ei võimalda.

Omavalitsustel peaks olema võimalus maksumäärasid paindlikumalt määrata

„Keskvalitsuse korraldatud maade korraline hindamine koos maamaksuseaduses olevate maksimaalsete protsentide vähendamisega on viinud selleni, et maamaksu on võimalik märkimisväärselt tõsta ainult põllumaade puhul. Kui kohalik omavalitsus soovib, et põllumaadelt kogutav maamaks tõuseks ligi 15 protsenti aastas, siis kehtiv seadus tooks kaasa metsamaadelt kogutava maamaksu languse ligi 50 protsenti. Seni ei ole regionaal- ja põllumajandusministeerium sõnadest kaugemale jõudnud. Loodan, et Eesti linnade ja valdade liidule laekunud paljude Eesti omavalitsuste ühine huvi innustab ministeeriumit astuma reaalseid samme.”

Rapla vallavanem Gert Villard märkis, et toetab ettepanekut võimaldada omavalitsustel maksumäärasid paindlikumalt määrata. „Rohkemgi oleks vaja võimalust diferentseerida maksumäärasid piirkondade, näiteks asustusüksuste kaupa. Olemasolev maamaksuseadus ei võimalda kehtestada erinevaid maksumäärasid keskuslinnas asuvatele ja hajaasustusega aladele, näiteks ärimaadele, millega saaks soodustada ettevõtete tulemist valda, mis omakorda toovad töökohti ja elanikke,“ sõnas Villard.

Ta lisas, et praegu koondub suur osa liikumisest kolme tõmbekeskusesse – Tallinna, Tartusse ja Pärnusse – samal ajal kui teised piirkonnad jäävad tasapisi elanikest tühjemaks.