Uue hinnakirja taga on põhimõte, kus 80 protsenti amprite suurendamisega seotud ehitustöödest katab liituja ja 20 protsenti Elektrilevi, teatas ettevõte aprillis. Ehitustööde hind kujuneb elektriehitusettevõtete vähempakkumisel. Mai lõpuni kehtiva amprihinna aluseks on 2008. aasta elektriehitusturu hinnad, mis ei kata enam klientide elektrivõrguga liitmiseks tehtavaid kulutusi.
Elektrilevi juhatuse liikme Tarvi Thombergi sõnul on uute ja olemasolevate klientide liitumisinvesteeringud vaja viia tasakaalu. "Oleme küsimuse ees, kas Elektrilevi kliendid maksavad solidaarselt kinni uute liitujate ehitustööd või mitte. Kuna oleme teistes lisateenustes kulupõhisuse rakendanud, leidsime, et õiglasem on suurendada elektrivõrguga liitujate panust," sõnas Thomberg.
Aastas investeerib Elektrilevi lisaks laekuvatele liitumistasudele täiendavalt 5,6 miljonit eurot võrgutasust kogutud raha, mille eest ehitatakse võrguühendus 2500 majapidamisele või tootmishoonele. Iga elektrivõrguga liituja investeeringule lisab Elektrilevi täna keskmiselt 1600 eurot, mis kogutakse võrgutasuga võrdselt kõigilt elektritarbijatelt.
Kokku ehitas Elektrilevi 2014. aastal elektrivõrguga liitumiste käigus ligi 245 kilomeetrit uusi elektriliine, rajas uue või asendas olemasoleva alajaama võimsamaga ligi 400 korral ning paigaldas 1672 arvestit ja 2299 liitumiskilpi.
Ligi 16 protsendiline amprihinna tõus mõjutab uusi elektrivõrguga liitujaid, kes asuvad kuni 400 meetri kaugusel lähimast alajaamast. Selliseid liitujaid on kokku ligikaudu 80 protsenti uutest liitujatest. Ülejäänud juhtudel kujuneb iga objekti elektrivõrguga liitmise tasu elektriehitusettevõtete vähempakkumisel kujunenud hinnast.
Elektrilevi on suurim jaotusvõrguettevõte Eestis enam kui 30 võrguettevõtte seas.