Valitsus peab kõiki COVID-19 pandeemiast tulenevaid ohutusmeeteid silmas pidades kohe avama ukse nendele välismaa töölistele, kelle asendamine kohalike inimestega pole võimalik. Eesti elab üle olukorra, kui uued riided või jalanõud jäävad ostmata, kuid meil läheb väga raskeks, kui COVID-19 pandeemia oludes jäävad põllud harimata ja loomad hooldamata. Selline asjade käik võib mõjuda põllumajandussektorile hävitavalt," märgivad ettevõtlusorganisatsioonid.
Nende kinnitusel on välismaa töölistel Eesti toidutootmisel paraku üsna oluline roll. Peamiselt Ukrainast pärit inimesed teevad raskeid ja pingelisi hooajatöid meie põldudel ja farmides, milleks juba mõnda aega pole eestlastel soovi jätkunud. Nende asendamine loetud päevad enne hooajatööde algust kohaliku tööjõuga on ebarealistlik.
Paljud kriisi tõttu töö kaotanud eestlased saavad toetust nii töötukassast kui ka valitsuse kriisimeetmetest ning ennekõike ootavad nad kriisi möödumist ja varasemate tööandjate tegevuse jätkamist. On vähetõenäoline, et nad tõttaksid kevadel põllule. Soome andis enne piiride sulgemist eestlastest töölistele võimaluse üle lahe oma tööandjate juurde naasta. Me ei saa loota, et need eestlased tulevad tööle siinsesse põllumajandusse," seisab ettevõtlusorganisatsioonide ühisavalduses.
Nende hinnangul peab politsei- ja piirivalveamet viivitamatult hakkama taas menetlema viisade, viibimisaja pikendamise, elamislubade, elamisõiguste ja lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi. Uusi taotlusi võetakse küll vastu, kuid otsuseid nende suhtes ajutiselt ei tehta.
Aprillis algaval kevadtööde hooajal vajavad põlumajandusettevõtted ligi 2000 välismaa põllutöölist.
Kui varem rääkisime välismaa töölistest kui majanduskasvu tagatisest ja võimalusest tasakaalustada rahvastiku vananemist, siis nüüd käib jutt meie julgeolekust," seisab avalduses.
