Eurole ülemineku ajal aset leidnud Tarbijakaitsele suunatud tegevustest olid olulisemateks hindade korrektse esitamise järelevalve ja üleriigilise hinnamonitooringu läbiviimine, ütles Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste BNS-ile Läti oodatavat eurole üleminekut kommenteerides.
Sealjuures rõhutas Sooniste et kogu eurole ülemineku edu võtmeks oli kiire ja asjakohane kommunikatsioon. "Järelevalvel ilma aktiivse ja tõhusa kommunikatsioonita poleks olnud pooltki seda mõju, mida võinuks eeldada," ütles ta ja märkis, et teavitustegevuse üks suuremaid väljakutseid oli vene keelt kõnelevate elanike informeerimine.
Teistele eurole üle minevate riikidele tõi Sooniste Eesti kogemusest välja hindade kahevääringulise esitamise, mis peab algama piisavalt varakult, et tarbijatel ja ettevõtjatel oleks võimalik harjuda uute nõuetega, ettevõtetele hindade esitamise kohta juhendite koostamise ning selle järgimise aktiivse kontrollimise, millele paralleelkäibeperioodil peaksid lisanduma kindlasti ka kontrollostud. Samuti tuleks avalikkust operatiivselt kontrollitulemustest teavitada, rõhutas Sooniste.
Üleminekuperioodil viis Tarbijakaitseamet läbi järelevalvet Kaubandus-Tööstuskoja algatatud ausa hinnastamise kokkuleppele, mille eesmärgiks oli ära hoida kaupade ja teenuste hindade üksnes rahaühiku muutusest ajendatud tõstmine.
Ausa hinnastamise kokkuleppe ja ka üldise kommunikatsiooni seisukohalt on muu hulgas väga oluline see, millises majandustsüklis riik parasjagu viibib ja millise hoiaku võtab ajakirjandus nii leppe kui ka kogu eurole ülemineku protsessi osas, möönis Sooniste.
Leppega liitumine oli vabatahtlik, liitumisel lubas ettevõtja järgida seoses eurole üleminekuga head tava ja hindu põhjendamatult mitte tõsta. Kui hinnatõusu põhjus oli sisseostuhindade, tooraine, energia või muu sarnase sisendhinna muutus, võis see kaupleja soovil loomulikult kajastuda ka lõpphindades.
Leppega liitus märkimisväärselt suur osa jaefirmadest, märkis Sooniste. "Tarbijakaitseametile tuli pöördumisi leppe rikkumise kahtlusega kokku 54 leppega liitunud ettevõtte kohta, reeglina oli tegemist tootjahindade kerkimisega, mis oli omakorda peamiselt tingitud toorainete kallinemisest ja tootmiskulude, näiteks elektrienergia hindade suurenemisest," meenutas Sooniste, kelle hinnangul lepe kokkuvõttes toimis.
Lisaks viis amet koostöös vabatahtlike tarbijaorganisatsioonidega ühe aasta jooksul läbi tuhandeid kontrolle hindade kahekordse kuvamiskohustuse ja ümardamisreeglite järgimise kohta. Kontrollide ajal langes rikkumiste arv kordades, märkis Sooniste ja lisas, et kindlasti oli ettevõtjatele üheks motivaatoriks kontrollide ajal vahele jäänud ettevõtete nimede avaldamine ameti kodulehel.
"Reeglina on erinevates riikides hinnaseire rolli täitnud vabatahtlikud tarbijaorganisatsioonid, Eestis kattis seda rolli samuti amet," rääkis Sooniste. "Vabatahtlike kasutamine annaks aga oluliselt tugevama ja laiema kajastuse ning kõlapinna."
