Komisjon saatis Eestile täna märgukirja, et nende hinnangul on Eesti võtnud ebakorrektselt üle Euroopa neljanda rahapesu tõkestamise direktiivi, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist.
Eesti teatas komisjonile 14. jaanuaril 2019, et direktiiv on täielikult üle võetud.
Komisjoni järeldused seda aga ei näita. Ebakorrektselt on üle võetud olulised punktid, mis puudutavad riikliku taustaga isikuid (PEP), tegelikke kasusaajaid, riskihinnanguid ning rahapesu andmebüroo ligipääsu infole, teatas komisjon.
See on esimene kord, kui komisjon on neljanda direktiivi ülevõtmisel pöördunud otse liikmeriigi poole. Tegu on osaga süvaanalüüsist, kui täielikult ja korrektselt on Euroopa Liidu liikmesriigid neljanda direktiivi oma seadustesse üle võtnud.
Kui Eesti ei suuda komisjonile piisavaid selgitusi pakkuda, võib komisjon teha Eestile ametliku ettekirjutuse Euroopa Liidu õigusaktide täitmiseks. Reeglite järgi antakse riigile tavapäraselt kaks kuud vastamiseks.
Komisjon esitas 7. mail kuuepunktilise tegevusplaani, kuidas tugevdada võitlust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.
