Vastus on, et oleme valmis ja tahame olla head eesistujad, kuulata kõiki laua taga olevaid riike ning leida just need õiged lahendused, mis Euroopat ja Eestit koos meie kaasteelistega edasi viiksid.
Eesistumise kavade tegemisel oleme siiski realistid ning illusioone ei loo.
Peame arvestama sellega, et lõviosa eesistumisega kaasnevatest ülesannetest saame kaasa praeguselt eesistujalt, osa Euroopa Komisjoni tööplaanist ning sõltume ka Euroopa Parlamendi valmidusest erinevate eelnõude üle läbirääkimisi alustada või lõpetada.
Oma pitseri eesistumise ajal ühe või teise teema progressile jätavad rahvusvaheline olukord, BREXITi ümber toimuv, liikmesriikides toimuvad valimised aga ka üldine eurooplaste suhtumine Euroopa Liitu ja selle tuleviku küsimustesse.
Meie eesistumise ajal juulist kuni detsembrini juhatab rahandusminister viite Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumist, millest üks – mitteametlik kohtumine – leiab aset ka Tallinnas.
Riigihalduse ministril on oma kohtumised seoses ühtekuuluvuspoliitikaga. Eraldi terviku moodustab Euroopa Liidu 2018. aasta üldeelarve läbirääkimiste protsess.
Ministrite kohtumised on siiski ainult jäämäe veepealne osa. Nende kohtumiste taga on kümneid töögruppide kohtumisi Brüsselis, Luxembourgis ja Tallinnas ning läbirääkimispäevi Euroopa Parlamendiga Brüsselis või Strasbourgis.
Teine poolaasta on küll tööajaliselt lühem, kuid seda intensiivsem, et tulemusteni jõuda.
Jaanuaris kinnitas valitsus neli Eesti eesistumise tegevussuunda:
- avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa
- digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine
- kaasav ja kestlik Euroopa
- turvaline Euroopa.
Rahandusministeeriumi eesistumise programmi neli prioriteeti:
Pangandusliit ja kapitaliturgude liit
Mõne aasta eest Euroopa institutsioonide juhtide poolt nn viie presidendi raportis tehtud ettepanekud nägid euroala edasise arendamise ühe ehitusblokina just finantsliitu.Selles suunas on juba suured sammud astutud, loodud on ühtne pangandusjärelevalve ning ühtne panganduskriisi lahenduse süsteem. Järge ootab ühtne hoiuste tagamine. Eesti eesistumise ajal püüamegi selle eelnõuga, aga esmalt selle eelduseks oleva pankade riskide vähendamise paketiga, edasiminekut saavutada.
Samuti soovime jätkata kapitaliturgude liidu eelnõudega. Ikka selleks, et ettevõtetel oleks lihtsam ligipääs rahastamisele, oleks pakkuda alternatiivseid rahastamisviise ning seeläbi vähendada sõltuvust traditsiooniliselt pankade poolt pakutavast rahastamisest.
Maksukeskkonna uuendamine
Viimastel aastatel on fookuses olnud maksudest kõrvale hoidmise ja maksupettuste vastu võitlemine. Selles vallas on rõhk olnud otsestel maksudel, st et teenitud kasumitelt laekuks ka riikidele nende õiglane osa. Kindlasti jätkame siin pooleliolevate eelnõude aruteludega- ühtne tulumaksubaas jne. Sügiseks jõuab lauale ka Euroopa Komisjoni koostööd mitte tegevate maksujurisdiktsioonide nimekirja ettepanek. Peame selle aasta lõpuks ka selle kokkuleppega sadamasse sõudma.Meie enda suurem huvi on seotud eelkõige käibemaksuga. Käibemaksusüsteemi uuenduste eesmärk on aidata kaasa halduskoormuse vähendamisele ja parandada süsteemi vastupanuvõimet pettustele.
Seonduvalt meie eesistumise digisuunitlusest soovime maksuteemades näha tänapäevaste võimaluste ära kasutamist maksuhalduses ning riikidevahelise koostöö toetamist. Ikka selleks, et ühelt poolt muuta maksumaksja elu lihtsamaks ja teiselt poolt tagada maksude laekumine ning vältida pettusi ning maksudest kõrvale hoidmist. Nii tagame võrdsed konkurentsitingimused ja riikidele vajaliku maksutulu.
Euroopa liidu eelarve 2018
Võimalik, et EL 2018 eelarve võib osutuda üheks nähtavamaks eesistumise tulemuseks rahandusministeeriumile. Euroopa Komisjon esitab eelarve eelnõu mais-juunis ja Eesti juhatusel alustavad liikmesriigid kohe ka läbirääkimisi ühise positsiooni kokkuleppimiseks. Nõukogu esialgne seisukoht lepitakse kokku juulis. Edasi ootame Euroopa Parlamendi seisukoha selgumist ning paralleelselt algavad ka kolmepoolsed läbirääkimised nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel.EL-i eelarve üldised ja valdkondlikud kululaed on paika pandud mitmeaastase eelarveperspektiiviga (2014-2020).
2015 ja 2016. a kokkulepitud eelarvete maht on olnud 140+ miljardit eurot ning eeldada võib, et ka 2018. aasta eelarve on sellises suurusjärgus. Jooniselt on näha, et läbirääkimistest on mõjutatud ca 5 miljardit eurot ehk umbes 3,5% eelarve mahust. Käesolevaks aastaks eelarve vähenes, kuna eelmise eelarve perioodi programmid on lõppemas ning praeguse perioodi programmid ei ole veel täit hoogu saavutanud.
Euroopa liidu tulevik
Eelnevale lisaks peame olema valmis andma oma panuse ka Euroopa Liidu tuleviku debatti, mis meie eesistumise ajal käivitub. 1. märtsil avaldas Euroopa Komisjon valge raamatu „Euroopa Liidu tulevik“, milles on pakutud välja viis võimalikku arengustsenaariumit:- samamoodi edasi
- üksnes ühtne turg
- kes tahavad rohkem, teevad rohkem
- teeme vähem, aga paremini
- teeme palju rohkem koos
