Värskest euroraha kasutamise riskide uuringust ilmneb, et korruptsioon hakkab Eestis liikuma tasandeile, kus seda avastada on kõige raskem.
Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) tegi aastatel 2012–2013 uuringu, millised on Eestis eurorahaga seotud korruptsiooniriskid, kirjutab Postimees. Uuringust selgub, et kõige enam korruptsioonivõimalusi leidub euroraha jagamise süsteemi tipus ehk poliitilisel tasandil ja süsteemi alumises osas, kus on need, kes otseselt Euroopa Liidu (EL) abi saavad.
Seevastu keskel, kus euroraha kasutamise projekte kaaluvad eksperdid ja komisjonid, on midagi korruptiivset teha hoopis raskem.
Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli Euroopa kolledži direktori Kristiina Tõnnissoni sõnul on eurorahast omakasu püüdlejail kaks võimalikku teed. Esiteks võib püüda osta ära näiteks kriitiline hulk valitsuse liikmeid ja seega mõjutada poliitilisi valikuid, kuhu raha suundub.
"Investeeringuplaanid on ju alati poliitiline otsustus ja huvide mäng," ütles ta. "Kui on võimalus rahajagamisel valida mitme võrdse kooli vahel, kas siis tuleb mängu riigi seisukoht või midagi muud?"
"Arvestades, kui ülepolitiseeritud on paljud ametikohad, võidakse kaaluda erakonnakaaslasele sobivat projekti või teelõiku, mis jääb tema haldusalasse," lisas ta.
Teine võimalik tee euroraha kõrvale toimetada on Tõnnissoni sõnul rohujuure tasandil. Seal saab näiteks esitada väljamaksmiseks valearveid, panna projekti sisse kulusid, mille katmiseks tegelikult ei peaks toetust saama.
Rakendusasutustes on keerulisem otsuseid korruptiivselt mõjutada. "Võib muidugi üritada mõjutada näiteks projekte hindavate ekspertide arvamusi, kuid selles süsteemis on palju kontrollmehhanisme," märkis ta.
Kui euroraha saamiseks taotlus sisse antakse, siis tavaliselt vaatab selle kõigepealt läbi inimene, kes kontrollib, kas taotlus vastab tehniliselt nõuetele. Järgmine aste on ekspertkomisjoni hinnang, kusjuures taotleja üldjuhul ei tea, kes on ekspertkomisjoni liikmed. Siis vaatab asja läbi juhtkomisjon ning veel üks tase otsustamisel asub ministeeriumides.
Uuringu järgi on Eestil väikese riigina teatud spetsiifilised riskid EL-i fondide raha kasutamisel. "Väikeriikides peavad inimesed olema multifunktsionaalsed, mis tähendab poliitika ja bürokraatia kokkusegamist samavõrd, kui see tähendab teiste funktsioonide ühendamist," seisab uuringu kokkuvõttes.
Tõnnissoni sõnul ei pruugi need inimesed, kellest üks on toetusesaaja, teine aga näiteks sama projekti ekspert, ametlikult omavahel kuidagi seotud ollagi. Kuid tegelikkuses nad liiguvad ja suhtlevad ühes võrgustikus, olles näiteks koolikaaslased.
Teatud teemade puhul töötab selline mehhanism, et isegi kui eksperdile pole ametlikult teada, kellele raha andmist parasjagu otsustatakse, siis tegelikult on see selge, kuna ainult paar tegijat Eestis üldse ongi.
Lisaks tõstetakse uuringus esile, et Eestis on suhteliselt suur tööjõu voolavus. See tähendab, et väikeses süsteemis, kus kas või üks inimene töölt lahkub ja omandatud kogemused ning teadmised kaasa viib, tekib teadmiste nappus ja kaastöötajaile langeb suurem koormus.
Võrreldes näiteks Lätiga on Tõnnissoni sõnul selgunud, et Eestis on üritatud euroraha anda veidi kõigile ja igale poole, see tähendab, et probleemiks võib saada killustatus. Näiteks Lätis on rahajagamine koondunud enam Riia ümber.
Üks Eestis ilmnenud probleem euroraha kasutusel on Tõnnissoni hinnangul väga keeruline riigihangete seadus. "Võib esineda juhtumeid, kus eri riigistruktuurid tõlgendavad asju erinevalt. Üks ütleb, et teatud kulud on abikõlblikud, teine ütleb, et ei ole."
Tõnnissoni sõnul ei ole täpset selgust, kui suur osa väljaselgitatud rikkumistest on tahtlikud pettusekatsed, kui suur osa aga teadmatusest või muudel põhjustel tehtud vead.
Nende projektide puhul, mida teevad riigiasutused, on motivatsiooni tahtlikke pettusi korraldada vähem kui erasektoris, leiab uuringu autor.
2012. aasta lõpuse seisuga oli Eestis praeguse eelarveperioodi jooksul avastatud 339 rikkumist või rikkumiskahtlust, kokku 35,1 miljoni euro ulatuses. Sellest 52 protsenti ehk 18,2 miljonit eurot jäi kas välja maksmata, on saadud tagasi või tasaarveldatud.
185 rikkumist või rikkumiskahtlust oli 2012. aastal.
