"Seaduse jõustudes asutakse inimesi karistama selle eest, et nad oma palgatöö kõrvalt ka ettevõtlusega tegelevad ning samuti lisab seadus pinget inimestele, kelle omanduses olev ettevõte parasjagu üldse mingit tulu ei teeni, näiteks hooajalise tegevuse puhul. Antud juhul satuvad löögi alla just inimesed, kes põhitöö kõrvalt oma teadmisi ja oskusi enda omanduses oleva osaühingu kaudu müüvad ehk teenivad täiendavalt ettevõtlustulu. Enamasti on tegu ainuomaniku, minimaalse lubatud omakapitali ning mõne tuhande euro suuruse aastakäibega mikroettevõtetega," ütles EVEA president Kersti Kracht BNS-ile.
EVEA hinnangul ei ole seaduse looja läbi mõelnud ning analüüsinud asjaolu, kas ning kuidas see mõjutab alustavaid ettevõtjaid. Täiesti asjatundmatuks peab EVEA eelnõu seletuskirjas olevat arvutust tulude tõusu osas seoses asjaoluga, et antud seadus sunnib paljusid juhatuse liikmeid endale hakkama maksma kõrgemat juhatuse liikme tasu.
EVEA on veendunud, et antud seadus toob kaasa pigem maksutulu vähenemise, kui selle tõusu, kuna mikroettevõtted on sunnitud ettevõtte likvideerima või juhatusse määrama isiku, kes ei ole antud ettevõtte tegevusega tegelikkuses seotud ehk niinimetatud "tankisti".
"Antud seadus on järjekordseks negatiivseks tõestuseks asjaolule, et ametkonnad ei tee omavahelist tõhusat koostööd, sest rahandusminsiteerium koos maksu- ja tolliametiga teevad igapäevast tööd selle nimel, et juhatuses oleksid reaalselt tegutsevad isikud, mitte "tankistid" samal ajal, kui teine ministeerium töötab välja seaduse, mis justkui propageeriks sootuks vastupidist käitumist. Võimalik, et tänased juhatuse liikmed riskide maandamiseks hakkavad "tankistideks" kasutama pensionil olevaid vanemaid, ülikoolis õppivaid lapsi, koduperenaisi ja teisi, mis omakorda moonutab oluliselt statistilist pilti, kuna saab vaadelda, et naiste, eakate ning noorte hulgas on ettevõtlusega tegelejate protsent liikumas tõusuteed. EVEA loodab, et seaduse ellukutsuja sooviks ei olnud registritest tehtava statistika tahtlik moonutamine," rääkis Kracht.
Reguleerimata on Krachti sõnul jäänud antud eelnõuga ka aspekt, mis saab sellest töötuskindlustuse maksest, mida on juhatuse liikme pealt makstud, kuid seaduse jõustumisega kaob tal õigus seda kasutada. "Kas juba tasutud töötuskindlustusmaksed tagastatakse juhatuse liikmetele, kes on näiteks teises ettevõttes tehtud palgatöölt need tasunud? Sama küsimus kerkib ka nende ettevõtete suhtes, kes on tasunud töötuskindlustuse tööandja osa sellistelt töötajatelt, kes on samal ajal juhatuse liikmed mõnes teises ettevõttes. Kas ka tööandja makstud osa makstakse tagasi, sest töötukassa ei ole ju õigustatud selliseid kindlustusmakseid saama, kui neid kunagi nimetatud isikute kaitseks kasutada ei saa?," lausus Kracht.
"Vesteldes hiljuti sel teemal sotsiaalministeeriumi kõrge ametnikuga, said EVEA esindajad vastuseks, et samasuguses olukorras on seni olnud inimesed, kes põhitöö kõrvalt töövõtulepingu alusel mingit tööd teevad: peavad loenguid või näiteks nõustavad. Sellise ebavõrdsuse likvideerimiseks soovitakse nüüd sarnaseid piiranguid rakendada juhatuse liikmete suhtes. Uskumatult kitsarinnaline on idee, et parim viis võrdseks kohtlemiseks on ebaõigluse laiendamine," lisas ta.
Riigikogu võttis neljapäeval vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille kohaselt ei ole alates 1. maist ettevõtete juhatuse liikmetel, isegi kui nad selle eest tulu ei saa, enam võimalik ennast töötuks registreerida. Üleminekusättena kehtestatakse mais töötuna arvel olevatele juhatuse liikmetele võimalus töötuna arvel olla kuni novembrini.
Seadusemuudatuse poolt hääletas 69 riigikogu saadikut.
