Äripäev kirjutas esmaspäeval 2017. aasta lõpust pärinevast FI hinnangust Tallinna Äripangale, mille kohaselt on pangal kõrge rahapesurisk. "Meil ei ole võimalik kommenteerida konkreetse pangaga seotuid asjaolusid. Küll saame kinnitada, et rahapesu tõkestamine on alates 2014. aastast Finantsinspektsiooni prioriteet ning oleme selles osas ühtviisi järeleandmatud kõigi Eestis tegutsevate pankade puhul," ütles FI juhatuse liige Andre Nõmm.
"Hindame regulaarselt pankade kapitaliseeritust ja vähemalt kord aastas koostame järelevalvelise hinnangu, mille käigus hindame riskide suurust ja nende kaetust omavahenditega. Vajadusel nõuab finantsinspektsioon riskide katteks täiendavat kapitali juurde. Sellisele riskikontrollile võivad eelneda/järgneda spetsiifilised kontrollid, seal hulgas kohapealsed kontrollid, mis hõlmavad konkreetseid valdkondi ning mida vastavas riskihinnangus käsitletakse, näiteks kontrolle rahapesu tõkestamise valdkonnas," lisas Nõmm.
"Lisaks kapitalinõuetele on finantsinspektsioonil võimalik valida ka muu järelevalvemeede. Näiteks oludes, kus võetav risk ei ole aktsepteeritav, asume esmalt pangaga diskussiooni riskide vähendamise suunal, või ka riskikontrollide suurendamise suunal, kui need võimaldavad riske paremini juhtida. Kui see tulemusi ei anna, siis järgnevad muud sunnimeetmed, milleks võib olla ettekirjutus, rahatrahv ja nii edasi, või äärmisel juhul, kui rikkumised on olulised või ulatuslikud, ka tegevusloa kehtetuks tunnistamine," märkis FI juhatuse liige.
Nõmme sõnul ei kirjuta aga ei finantsinspektsioon ega mõni õigusakt pankadele ette, milline on konkreetne lubatav mitteresidentide osakaal. "Esmalt mitteresidendid, nagu ka residendid, on väga erineva riskikaaluga. Panga süsteemid ja kontrollid peavad tagama selle, et tehakse kõik mõistlik, et klient, seal hulgas mitteresident ja tema äritegevus tuvastada," sõnas ta.
"Kahtlemata on seda distantsilt keerulisem teha, kuna "koduseid" olusid on lihtsam hinnata: läbipaistvus, keskkonna tundmine, registritele juurdepääs ja nii edasi. See asjaolu determineerib ka selle, miks mitteresidentide osakaal panganduses on üheks riskiindikaatoriks. Kui süsteemid ja kontrollid ei suuda piisava täpsusega kliendi tegevust tuvastada, siis pank sellist klienti teenindada ei saa," lisas Nõmm.
