Kvartaalne langus on seletatav nii üldise kindlustunde langusega Euroopas kui üksikute teguritega Eesti väikeses majanduses, arvab Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.
Alates suve lõpust on nii tarbijate kui tootjate kindlustunne langenud kogu Euroopas ning see ei ole jätnud mõjutamata ka Eesti eksportivat tööstust. Enamikul tegevusaladel loodud lisandväärtus aastases võrdluses siiski kasvas, palgasaajate sissetulekud suurenesid ning tarbijakindluse järsk langus ei toonud kaasa tagasilööke elanike tarbimiskäitumises. Kiire kasvu aeg on mõneks ajaks aga ümber saamas.
Neljandas kvartalis aeglustus oluliselt tööstuse ja eriti töötleva tööstuse toodangu kasv. Kasvu pidurdas enim järsk langus sideseadmete ekspordile suunatud tootmises ning energeetikas. Sideseadmete tootmine oli aasta varem hüppeliselt kasvanud kõikide aegade kõrgtasemele. Tootmismahtude järsk vähenemine neljandas kvartalis panustas seetõttu jõuliselt ja negatiivselt. Tootmise vähenemine energeetikas oli seotud soojade ilmadega aasta lõpus ja vähenenud nõudlusega tööstuses. Need tõid kaasa nii sisetarbimise kui ka ekspordi languse. Majandustegevus oli aasta lõpus aktiivne kaubanduses ja ehituses.
Ekspordi kasv pidurdus neljandas kvartalis aastases võrdluses ning eksport jäi ligikaudu eelneva kvartali tasemele. Selle põhjus oli juba aasta tagasi suureks paisunud ekspordi maht ning kaubanduspartnerite majanduste jahtumine. Nõrgeneva ekspordi mõju kompenseerib osaliselt siseturu nõudlus, mistõttu impordi kasv ületas ekspordi kasvu.
Töötajate palgatulu kasvas neljandas kvartalis veidi aeglasemalt kui kolmandas, kuid ka tarbijahindade tõus oli aasta lõpus tagasihoidlikum ning seetõttu reaalne palgatulu suurenes. Elanike finantskäitumine oli vaatamata sissetulekute kasvule siiski väga konservatiivne, mis avaldus laenujäägi vähenemises ning laenukäivete madalas tasemes. Mõningane elavnemine on aastases võrdluses toimunud küll eluasemelaenude turul, kuid tarbimise finantseerimine laenurahaga oli viimases kvartalis tagasihoidlikum kui aasta varem. Vaatamata sellele püsis eratarbimine aasta lõpus ilmselt suhteliselt kõrgel tasemel, mida võib järeldada jaekaubanduse püsivalt tugevast kasvutempost ning heast tarbimismaksude laekumisest.
Lähemate kvartalite jooksul on oodata viimase pooleteise aastaga võrreldes väga tagasihoidlikke kasvunumbreid, kuid SKP kasvutempo järsk pidurdumine ei tohiks avalduda samaväärselt töötajate sissetulekutes. Rahandusministeerium avaldab kevadise majandusprognoosi aprilli algul.
