Justiitsministri sõnul on andmekaitsereformi elluviimisel ülioluline silmas pidada, et reform ei pidurdaks majanduskasvu. "Majandusele ei saa olla kasulik selline regulatsioon, mis loob suurel hulgal halduskoormust ning tekitab ebavajalikku bürokraatiat. Reformi eelnõu menetlemisega kiirustamine ei ole kuidagi siseturu huvides. Peame tagama, et valmib toimiv ja efektiivne raamistik," ütles minister, ministeeriumi teates.
Praeguseks saab öelda et andmekaitse määruse arutelud liikunud õiges suunas ja Eesti toetab riskipõhist lähenemist. "Küll aga leiame, et riskipõhisest lähenemisest peaks saama kogu reformi nurgakivi," märkis minister. Samas tuleb meeles pidada, et isikuandmete kaitse on väga tihedalt seotud isiku põhiõiguste kaitsega. "Sellega tuleb arvestada iga otsuse tegemise juures. Üksikisik peab saama oma õigusi teostada lihtsalt, tõhusalt ja kiirelt. Seega on meie ees ambitsioonikas eemärk leida tasakaal ettevõtluse soodustamise ja põhiõiguste kaitse vahel ning me peaksime suhtuma sellesse ülesandesse täie tõsidusega. Kiirustamine ja poolikud lahendused ei ole siin aktsepteeritavad," rääkis minister.
Kommenteerides isikuandmete edastamist kolmandatesse riikidesse, ütles minister, et küsimus tõusetus teravalt päevakorda seoses 2013. aasta juunis toimunud paljastustega Euroopa Liidu kodanike andmete massilise kogumise kohta USA poolt. "Tahtmata spekuleerida eelpoolnimetatud info tõesuse või seaduslikkuse üle, on minu meelest oluline eristada, et nimetatud juhtum hõlmab jälitustegevusega seotud valdkonda. Oluline on tuvastada kõik asjakohased faktid. Selleks on loodud EL tasandil töögrupp, mis hõlmab nii andmekaitse- kui ka sisejulgeolekuvaldkonna eksperte. Tahaksin siinkohal rõhutada, et me peame kiiresti edasi liikuma EL-USA andmekaitse raamlepingu sõlmimisega," lisas minister.
Euroopa Komisjon esitas uue andmekaitse reformipaketi liikmesriikidele 2012. aasta talvel. Pakett koosneb andmekaitse üldmäärusest, mis kohalduks era- ja avalikule sektorile, ning andmekaitsedirektiivist, millega reguleeritaks andmekaitset kriminaalmenetluses ja politseitöös.
Justiitsminister oli eile ühepäevasel töövisiidil Haagis, kus kohtub lisaks Hollandi kolleegile ka Eurojusti presidendi Michele Coninsxiga, asepresidendi ja Eesti esindajaga Eurojustis Raivo Seppaga ning Europoli Eesti esindusega.
