"Kui vaataks Eestit rahvusvahelises kontekstis, siis hinnangud meie paindlikkusele oleksid laias laastus positiivsed, aga ma arvan, et kindlasti on võimalik tööturu valdkonnas näiteks osaajalist tööd soosida, et oleks võimalik inimestel liikuda rohkem ühest töökohast teise," ütles Hansson teisipäeval riigikogus, kus ta esitles keskpanga 2015. aasta aruannet.
Hansson märkis, et Eesti valitsus on eelarve tasakaalus hoidmisega käitunud kiiduväärselt, sest praegu pole majanduses õige aeg hakata oluliselt rohkem kulutama.
Ta täpsustas, et keskpank ei hinda riigieelarve tulude ja kulude üldmahtu või kulude jaotust. „Keskpangana me ei saa hinnata, kas kulutada ühe või teise asja peale on õige või vale. Me räägime tasakaalust praeguses olukorras, kus me näeme, et tööturul valitsevad pinged. Me ei näe praegu põhjust hakata majandust ulatuslikult stimuleerima tingimustes, kus mitmed ettevõtted on juba piiri peal oma kasumlikkusega. Kui palgad hakkavad palju kiiremini kasvama kui tootlikkus, siis võivad ettevõtted kusagil hakata pankrotistuma. Eesti Panga seisukohast on pigem vaja keskenduda struktuursetele reformidele, mis annaksid kiiremale palgakasvule tugeva vundamendi.“
Eesti Panga president ütles, et eelarve kavandamisel tuleb hinnata, kas praegu on Eesti majanduses madalseis.
„Eesti võiks kulutada ja rohkem laenata siis, kui iga majandusnäitaja viitaks, et on majanduse madalseis. Hetkel on majanduse näitajad väga vastuolulised. Kui vaadata ainult majanduskasvu tempot, siis tundub, et see on pigem madal. Seevastu on aga tööturg ülekuumenenud. Kui räägid ettevõtjatega, et kus teil king pigistab, siis peaaegu kogu jutt keskendub tööjõupuudusele. Riigipoolse suurema kulutamisega me kütaksime takka niigi ülekuumenenud tööturgu,“ märkis Hansson.
Hansson tõi esile, et riigieelarve seis on mõnes mõttes olnud üllatavalt tugev, sest kiiresti on kasvanud nende maksude laekumine, mille osakaal riigi tuludes on väga suur. „Kiiresti on kasvanud käibemaksud ja tööjõumaksud, sest inimeste palgad kasvavad ja jaekaubandus kasvab ka kiiresti. Tulevikus muutub olukord raskemaks, sest rikkamaks muutudes eurorahad vähenevad ja meie demograafia muutub halvemaks – meil on vaja rohkem kulutada pensionidele ja tervishoiule ning seejuures on vähem makse maksvaid töötajaid. Kui vaadata nii lühiajalises kui ka pikemas perspektiivis, siis pole praegu õige aeg hakata oluliselt rohkem raha kulutama.“
