Eelseisvate aastate Eesti majandusarengu võti on inimeste ettevõtlikkuse, teadmiste ja oskuste arendamine, kuna Eestil tuleb lähiajaloos esmakordselt kahaneva tööpuuduse ajal toime tulla töötajate väiksema arvuga, kirjutab Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Ardo Hansson täna Postimehes ilmunud arvamusloos.
Eesti majanduse eelseisev kasv saab Hanssoni sõnul olema mõõdukam kui Lehman Brothersi kokkuvarisemisele eelnenud ajajärgul. Kasvu aeglustumine on seotud tõsiasjaga, et alates üheksakümnendate aastate keskpaigast on Eesti sissetuleku tase inimese kohta ostujõudu arvesse võttes Euroopa Liidu keskmise suhtes tõusnud peaaegu kaks korda ning ühes sellega on vähenenud ka majandusele jõukohane kasvukiirus.
"Eesti majanduse edasise arengu tempo sõltub paljudest asjaoludest, mille seas on olulised tööjõu olemasolu, töötajate kvalifikatsioon ning see, mida ja kuidas toodetakse," kirjutab Hansson.
Kuigi Eestis on taasiseseisvumise ajast alates investeeritud märksa suurem osa sisemajanduse koguproduktist kui enamikes Euroopa Liidu riikides, on majanduse kapitalimahukamaks muutmise osas veel pikk tee käia. Näiteks naaberriigis Soomes on ühe töötaja kasutuses enam kui kolm korda rohkem tootmiskapitali kui Eestis. Selle tõttu on keskmine töötaja Soomes ligikaudu kolm korda tootlikum kui Eestis ning sel põhjusel on ka erinevus sissetulekute tasemes samas suurusjärgus.
Eestis on majanduse edasise kasvu kindlustamisel oluline, et esmajoones areneks välismaisele konkurentsile avatud sektor, ülejäänud osa majandusest tuleb sellega kaasa. Arengu tagab töötajate tootmiskapitaliga varustatuse järjepidev paranemine ning ühes sellega tehnoloogilise mahajäämuse likvideerimine arenenumate riikidega võrreldes.
Lähiaastad on investeeringute tegemiseks Hanssoni sõnul jätkuvalt soodsad – laenuintressid püsivad väga madalad ja olulisi ligipääsupiiranguid rahastamisele pole. Naaberriikide majandused on uue kasvutsükli alguses ning ka Eesti sisenõudlus aktiivsemaks muutumas, mistõttu on praegu hästi läbimõeldud projektide käima lükkamiseks hea aeg. Hoiduma peaks aga liigoptimistlikele eeldustele tuginemast, sest madal laenuintresside tase on siiski seotud majanduse tsükliga ning pikemaajaliste investeeringute puhul on oluline arvestada intressimäärade tõusmise võimalusega.
Tööpuuduse määr on viimastel aastatel kiirelt vähenenud ning juba mõnda aega on see Euroopa Liidu keskmisest madalamal. Samas on hõive kasv viimase kahe aasta jooksul märgatavalt aeglustunud. Järjest enam hakkab mõju avaldama ebasoodne demograafiline suundumus, nii loomuliku iibe kui ka väljarände tulemusena. "Lähitulevikus peame arvestama, et vaatamata tööpuuduse vähenemisele jääb rakkes töökäsi riigis vähemaks," märgib Hansson.
Lisaks kaasneb muutustega demograafias igale töötajale suurem koormus sotsiaalkindlustussüsteemi ülalpidamisel. Et koormust võimalikult väiksena hoida, peaks sotsiaal- ja maksupoliitika Hanssoni hinnangul soodustama seda, et tööturule oleks kaasatud võimalikult suur osa elanikkonnast. Näiteks vanemahüvitise, töövõimetuspensioni või töötu abiraha maksmise kord ei tohiks demotiveerida töötamist. Hüvitise või toetuse saajale peaks olema tasuv ka osalise ajaga töötamine, kui täiskoormusega töötamine pole mingil põhjusel võimalik. Selliselt saaks kaasata vanemaealist osa rahvastikust või muudel põhjustel mitteaktiivseid. Praegu töötab Eestis märksa väiksem osa hõivatutest osalise koormusega kui enamikes Euroopa Liidu riikides.
"Selleks, et kõrget lisandväärtust loovaid projekte Eestis teostada saaks, on vaja kvalifitseeritud tööjõudu," kirjutab Hansson. Kuigi kõrgharidusega inimeste osakaalu poolest ei jää Eesti ülejäänud Euroopa Liidu keskmisele sugugi alla, peaks täiend- ja ümberõpe olema mugav ja kättesaadav mitte ainult noortele. Kutseõppeasutused ja kõrgkoolid peaks tegema tihedat koostööd ettevõtetega, selleks et õppekavad oleksid ajakohased ja vastaksid tööturu vajadustele.
"Eelseisvate aastate majandusarengu võtmeteguriks on inimene oma ettevõtlikkuse, teadmiste ja oskustega. Selleks, et tööd otsivate inimeste väljavool Eestist ei süveneks, peavad siinsed võimalused pakkuma nende riikidega võrreldavat elukvaliteeti, kuhu peaasjalikult suundutakse," ütleb keskpanga juht.
