Vitsur rääkis, et seejuures võib taastumine osutuda keerulisemaks kui see oli koroonajärgsel perioodil. Seda seetõttu, et tõsistes raskustes on enamik töötleva tööstuse valdkondi – puidu töötlemine, elektroonikaseadmete tootmine, metalltoodete tootmine ja elektriseadmete tootmine – ning on teda, et pooled neist tööstusharudest kannatavad nii toorme kui ka nõrga turunõudluse pärast.
Lisaks tõi majandusekspert esile viimase kahe aasta ülikõrgest inflatsioonist ja sellega kaasnenud palgatõusust põhjustatud konkurentsivõime vähenemise.
Oleme võrreldes enamiku maadega ebasoodsas olukorras seetõttu, et lasksime hindadel tõusta sellisele kõrgusele, kus tuntav palgakasv paratamatuks muutus ning käivitas meil meie konkurentidest tugevama inflatsioonilise spiraali,
nentis Vitsur.
Olukorra paranemisele saab tema sõnul loota siis, kui paraneb olukord Eesti kõige tähtsamatel eksporditurgudel ning kui tootjad suudavad suurendada tööviljakust sedavõrd, et saavad jätkata konkurentsivõimelist tootmist kallima tooraine ja palkade tingimustes.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta mais püsivhindades 12,7 protsenti vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus, kusjuures toodang vähenes kolmest sektorist kahes: energeetikas 31,5 protsenti ja töötlevas tööstuses 13,1 protsenti, kuid suurenes mäetööstuses 36,3 protsenti. Samas sesoonselt korrigeeritud andmetel suurenesid toodangu mahud 2023. aasta mais võrreldes aprilliga tööstuses kokku 2,2 protsenti ning töötlevas tööstuses 0,2 protsenti.
"Maikuus jõudis meie tööstustoodang püsihindades tasemele, kus olime aasta tagasi. Kuigi kuude arvestuses on meil tööstustoodangu mahud kogu aeg tugevalt kõikunud ja maikuu indeks aprilli omast mitme pügala võrra kõrgemal, viitab trendi indeks alates möödunud aasta juunist üsna ühemõtteliselt süvenevatele probleemidele meie tööstuslikus tootmises. Eeskätt tööstuse kõige kaalukamas sektoris – töötlevas tööstuses," lisas Vitsur.
