Kuigi Eesti ettevõtete ehitusmaht Eestis ja välisriikides aeglustus kolmandas kvartalis 16 protsendini ning ainult Eesti turgu arvestades 18 protsendini, on jätkuvalt tegemist tugevate numbritega. See näitab, et ehitussektor andis ka kolmandas kvartalis majanduskasvu võrdlemisi tugeva panuse (selle aasta esimesel poolaastal tuli 30 protsenti majanduskasvust ehitusest). Kolmanda kvartali ehituse veidi nõrgema kasvunumbri taga olid hooneehitustööde kasvu aeglustumine Eestis ja nende vähenemine välisriikides. Rajatiste ehitus tegi kolmandas kvartalis aga aastases võrdluses taas tugeva kasvu. Kokkuvõttes on sel aastal ehitusmahu kasv püsinud eelmise aastaga sarnasel tasemel.
Valitsussektor stimuleerib majandust jätkuvalt tugevasti
Rajatiste ehitus moodustas kõikidest ehitustöödest 39% ning nende taga olid peamiselt riigitellimused. Eesti valitsussektori investeeringud on SKT suhtes EL-i suurimad. Kuigi nende kasv peaks järgmisel paaril aastal aeglustuma, püsib meie valitsussektori investeeringute maht SKT suhtes stabiilselt kõrge ning sellega stimuleeritakse majandust jätkuvalt tugevasti.
Järgmisel aastal peaks eluhoonete ehitusmahtude kasv aeglustuma
Kui eluruumide ehituslubade maht on Eestis oluliselt väiksem viimase buumi aegsest kõrgtasemest, siis kasutusload on peaaegu jõudmas juba 2007. aasta tipuni. Samas on uute eluruumide ehituslubade arv sel aastal vähenenud ning ka kasutuslubade arvu kasv on juba kolmandat aastat järjest aeglustumas. Seega võib eeldada järgmisel aastal eluhoonete ehitusmahtude kasvu jätkuvat aeglustumist. Mitteeluruumide kasutuslubade arv on tõusnud aga ligikaudu 85 protsendini viimase buumiaja kõrgtasemest ning nende kasv on viimasel kahel aastal püsinud tugev.
Majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks on järsult halvenenud
Käesoleva aasta viimases kvartalis on Eesti majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult halvenenud. Selle taga võib olla intensiivistunud sõnavõtud ja artiklid võimalikust peatsest majanduskriisist ja intressimäärade tõusust. Samas ei ole majanduskriisiga arvestatud veel üheski lähiaastateks tehtud prognoosi põhistsenaariumis ning ka intressimäärade tõus peaks tulema aeglane. Kui arvestada Eestis kiire palgakasvu jätkumist, siis ei tohiks lähiaastate intressimäärade tõus eluasemelaenu võtjatele probleeme tekitada. Eluaseme taskukohasus viimastel aastatel halvenenud ei ole. Kuigi eluasemehinnad on koos suure nõudlusega kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv tugev olnud.
Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht väheneb
Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht on terve see aasta languses olnud ning välismaal tehtud ehitustööde osakaal kõikidest ehitustöödest on sel aastal vähenenud. Kui Balti riikides on ehituse kasv veel tugev, siis Põhjamaades on see juba mõnda aega aeglustumas ning Rootsis on ehitusmahud sel aastal juba vähenenud. Samuti on Balti riikides ehituse tsüklis nihe – kui Eestis hakkasid ehitusmahud kasvama 2016. aasta esimeses kvartalis, siis Lätis ja Leedus 3-4 kvartalit hiljem.
Vaatamata võõrtööjõu kaasamisele on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt suur
Kuigi ehitussektor on saanud endale sel aastal tööle võtta hulgaliselt võõrtööjõudu (sel aastal lühiajalise tööloaga ja pikema tähtajalise loaga kokku 5327 pluss mitteametlikult töötavad võõrtöölised), on tööjõupuudus ehituses jätkuvalt peamiseks tegevust takistavaks põhjuseks ning see probleem on tõusutrendis. Samas ei ole tööjõupuudus üleliigset palgasurvet tekitanud – vähemalt ametliku statistika järgi –, kuna tööjõukulud on viimasel kahel aastal kasvanud müügitulust aeglasemalt (siin tuleks aga kindlasti arvestada ka ümbrikupalkade mõjuga).
