Krediidiinfo uuringu järgi oli negatiivse krediidihinnanguga ettevõtete osakaal Eestis esimesel poolaastal 11,9%. Pärast viimast majanduskriisi ongi näitaja pikemaajaliselt ligikaudu sarnasel tasemel püsinud. Majutus ja toitlustusettevõtetest oli negatiivse krediidireitinguga aga 23,3% ehk rohkem kui mistahes teisel tegevusalal. Osakaalu on suuremaks ajanud eelkõige toitlustusettevõtted.
Kui üldiselt on sektorites aastaga maksehäired vähenenud, siis majutuses ja toitlustuses on maksehäiretega ettevõtete osakaal tõusnud 6,4 protsendilt 7,2 protsendini. Kasv ei ole suur, kuid märkimisväärne on trendi muutus –kolmel varasemal aastal on hotellide ja restoranide olukord hoopis paranenud. Maksuvõlgadega ettevõtete arv sektoris on aastaga tõusnud 8,7 protsendilt 10 protsendini. Siiski toitlustusalal esineb nii maksehäireid kui ka maksuvõlgadega ettevõtteid sagedamini kui majutusettevõtluses. Konjunktuuriinstituudi andmeil olid nii hotellide kui restoranide käibed kevadhooajal tavapärasest tagasihoidlikumad. Kokku oli sektoris aktiivselt tegutsevaid ettevõtteid 2 176 ehk 78 võrra rohkem kui aasta tagasi.
Turismiettevõtteid on esimesel poolaastal mõjutanud tõsiasi, et Statistikaameti andmeil peatus Eestis välisturiste märksa vähem kui aasta tagasi (-8%). Eriti on vähenenud Venemaalt tulnute arv (-38%), kes on varasemalt olnud just maksejõulisemad kliendid ja siin enam kulutavad turistid. Samuti vähenes Eestit külastanud soomlaste hulk (-5%). Huvi Eesti külastamise vastu on vähenenud ka näiteks heal järjel rootslaste ja sakslaste hulgas. Siseturiste peatus majutusasutustes esimesel poolaastal küll mullusest rohkem (+8%), kuid see fakt ei muutnud absoluutnumbreid piisavalt positiivses suunas.
Toitlustusäri iseloomustab tihe konkurents, mille tulemusena leidub nii edukaid kui ka vähem edukaid ettevõtteid. Samas on toitlustuses liikuvad summad võrdlemisi väikesed ning ettevõtetel napib sageli kapitali keeruliste olukordade lahendamiseks. Lisades siia ka turistide vähenemise, ei ole nii mõnegi kohviku või restorani seis sellel konkurentsitihedal tegevusalal kerge.
Esimese poolaasta meeleolusid majutuse ja toitlustuse valdkonnas mõjutas kindlasti ka valitsuse otsus tõsta hotellide käibemaksu. Senise 9% asemel tuleb alates ülejärgmisest aastast hakata hotellidel tasuma käibemaksu 14%. Majutusettevõtjad ise leiavad, et selle sammu mõjul väheneb turistide arv Eestis veelgi ning sektorit ootavad ees ebakindlamad ajad.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu juhatuse esimees, hotellide London ja Pallas juht Verni Loodmaa:
"Turistide vähenemine on kindlasti üks oluline faktor, mis maksekäitumist majutus-toitlustussektoris mõjutanud on. Ettevõtted on teinud oma äriplaanid varasemalt teadaoleva statistika põhjal, kuid täna näeme turismis järske muutusi ja turistide vähenemist.
Toitlustuses on peamiselt tegutsevad väikeettevõtted, mille puhul ei ole kapitaliseeritus kõige kõrgem ning ka vabu vahendeid ei ole palju. See muudab toitlustusettevõtted raskuste ilmnemisel haavatavaks. Toitlustuse poolel on sel aastal keerulisem. Lisaks on palju turule tulijaid. Kindlasti on ka tõsiseid tegijaid, kuid on ka õnneotsijaid, kes arvavad, et toitlustusäris on võimalik lihtsalt raha teenida. See on ekslik mõte. Kuigi hotellindus on stabiilsem, on ikkagi kõiki mõjutanud turistide vähenemine. Õnneks tegid majutusettevõtted pärast 2008.-2009. aasta kriisi oma järeldused ja hotellindus viidi suures osas ratsionaalsetele alustele.
Kui turistide vähenemine jätkub ning kui realiseeruvad 2017. aastaks plaanitud ja Riigikogu poolt vastu võetud maksumuudatused, siis me alles näeme tõsisemaid ja suuremaid probleeme selles sektoris ja kahjuks ka maksekäitumise halvenemist. Selles osas ma olen tõsises mures."
