„Inflatsiooni kiirenemine üle 4 protsendi oli tingitud nii välisteguritest, koolivaheaja mõjust kui ka administratiivsest hinnamuutusest. Väliskeskkonnast tulenevatest teguritest andis tooni gaasi mõningane kallinemine ning ka tõusnud jookide ja aiasaaduste hinnad. Kuigi kuises võrdluses jäid toidu hinnad teiste toidukaupade allahindluste tõttu muutumatuks, on need madala võrdlusbaasi tõttu 5,8 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Arvestades majanduse avatust ja siinseid paindlikumaid hinnalepinguid, on toidu hinnad kõikuvamad euroalaga võrreldes,“ selgitas analüütik pressiteates.
Euroalal kiirenes hindade tõus esialgsel hinnangul 2 protsendini toidu kallinemise ja energia hinnalanguse pidurdumise mõjul.
Nafta- ja energiahinnad on langenud
„Vaatamata Lähis-Ida pingete süvenemisele on naftahinnad viimastel kuudel püsinud madalana ning hoidnud ka meil mootorikütuse hindu all. Eelkõige odavnenud mootorikütuste mõjul on energiahinnad aastaga langenud pea 6 protsenti. Kahekohalist hinnalangust võib täheldada ka küttepuude osas. Vaatamata võrgutasude tõusule on elektrihinnad kodutarbijatel aastaga mõnevõrra langenud,“ osutas Pungas.
Tulenevalt lennukipiletitega seotud ühekordsest nihkest kiirenes tööstuskaupu ja teenuseid kajastav alusinflatsioon oktoobris 6 protsendini. Pea kaks kolmandikku kuisest 0,6-protsendisest tarbijahindade tõusust moodustas analüütiku sõnul koolivaheajaga seotud lennukipiletite kallinemine.
„Kui kevadel-suvel olid majutuse hinnad languses, siis viimastel kuudel on need tõusule pöördunud, viidates sektori järk-järgulisele taastumisele. Tööstuskaupadest võib täheldada riiete ja jalatsite mõningast odavnemist, mida on arvatavasti mõjutanud müügimahtude langus, keskmisest soojemad sügisilmad ning sellest tulenevad allahindlused,“ lisas ta.
„Aasta viimastel kuudel peaks inflatsioon jääma oktoobri näitajaga võrreldavaks. USA presidendivalimised tõid kaasa euro odavnemise dollari suhtes viimaste kuude madalaimale tasemele, mis võib kütusehindu kergitada,“ prognoosib Pungas.
