ITF-i projekt oli osa Eesti uue transpordi- ja liikuvuse arengukava väljatöötamisest aastateks 2021-35. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) soovib uue arengukavaga viia Eesti lähemale rohelisemale, targemale ja turvalisemale transporditaristule. Arengukava loomiseks ja sisustamiseks korraldas ministeerium viimase 18 kuu jooksul üle Eesti kaasamisüritusi, et hõlmata sihtrühmade seisukohti ja jäädvustada üldist arvamust transpordi sektori arengute kohta.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul aitab ITF-i projektist saadud teadmine luua transpordi tulevikuks sisukamaid arutelusid. „Mul on hea meel, et saime projektiga põhjaliku hinnangu maailmatasemel organisatsioonilt, kes tegi ka omapoolsed ettepanekuid meie transpordisüsteemi arendamiseks. Peame pöörama rohkem tähelepanu nii transpordi süsinikuheite vähendamisele kui ka ühenduvuse parandamisele, mis on küll väljakutseid pakkuvad, kuid väga olulised eesmärgid. Nüüd on meil parem ülevaade oma tugevustest ja valdkondadest, kuhu peame rohkem tähelepanu pöörama,“ lisas Aas.
ITF-i lähteülesandeks oli analüüsida väljakutseid ja võimalusi, millega Eesti transpordisüsteem silmitsi seisab, ning teha kindlaks riigi vajadused infrastruktuuri ja reformide osas. Raportiga, mis põhines teaduspõhisel empiirilisel analüüsil, annab ITF soovitused reformide suunamiseks. Projektiga koguti andmeid, analüüsiti teiste ITF-i liikmesriikide parimaid praktikaid ja kasutati kvantitatiivset modelleerimist Eesti transpordisüsteemi erinevate stsenaariumide uurimiseks. Tulemused peaksid aitama Eestil arendada kvaliteetsemaid transpordi lahendusi enda inimestele ja ettevõtetele.
ITF-i tulemused avaldati täna aruandes „The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia“. Aruanne on tasuta allalaaditav SIIT.
Mõned väljavõtted ITF-i uuringust, kuidas Eestil on võimalusi oma transpordisüsteemi arendada:
- Tuleks ümber korraldada transpordi institutsionaalset korraldust läbi strateegilise planeerimise ühte kohta koondamise, et luua tõhusust ja tugineda otsuste tegemisel rohkem teaduspõhisusele;
- Juurutada põhimõtet saastaja maksab, mis koostoimes transpordi institutsioonide reformiga aitab tagada tõhusama taristu hoolduse ja hangete süsteemi;
- Eesti peaks suhtuma ettevaatlikult avaliku ja erasektori partnerluse kaalumisele maanteel ja raudteel;
- Tuleks töötada selle nimel, et Rail Balticule loodaks ühine juhtimismudel koos teiste projektipartneritega;
- Eesti peaks tegema hangete süsteemi põhjaliku analüüsi ja kaaluma infrastruktuuri hankesüsteemi täiendamist.
ITF-i peasekretär Young Tae Kim rõhutab, et valitsused peaksid lähenema transpordipoliitika väljakutsetele süstemaatiliselt ja pikaajaliselt. „See tähendab: tõenditel põhineva ja selgete eesmärkide saavutamiseks ühtse poliitika rakendamist. Eesti valitsus kasutab sellist lähenemist ja ITF on uhke, et saab sellesse panustada. Loodan, et meie aruanne „The Future of Passenger Mobility and Goods Transport in Estonia” on oluline ehituskivi Eesti järgmisele riiklikule transpordi- ja liikumise arengukavale - plaanile, mis sillutab tee Eesti transpordisüsteemi arenguks järgneval kümnendil oma elanike hüvanguks. “
Projekti rahastati Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist ja selle viis ellu Rahvusvaheline Transpordifoorum koostöös Euroopa Komisjoni struktuurireformide tugiteenusega (SRSS).
Euroopa Komisjoni Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei sõnul põhinevad mõistlikud ning asjalikud otsused alati põhjalikul analüüsil.
Ekspertide poolt läbi viidud tulevikustsenaariumite modelleerimine on kindlasti usaldusväärsem kui pelgalt kõhutundest tuleviku ennustamine. Kui me räägime Euroopa Liidus transpordiprojektide rahastamisest siis on selge, et tulevased rahastamisotsused on otseselt seotud rohepöörde toetamisega ning samuti üleminekuga jätkusuutlikumale transpordisüsteemile, toetades samal ajal ka ühtse siseturu toimimist ning edendamist, piiriüleseid ühendusi ning tagades sotsiaalse ja majandusliku kaasamise,
selgitas Hololei.
