Kuigi jõuluajal on moeks saanud ütlemine, et jõulud on kaotanud oma tegeliku tähenduse ning asendunud kommertsliku tarbimispeoga, siis andmetele otsa vaadates pole asi sugugi nii hull. Eesti jõulud on ühed vähem kommertslikud Euroopas, kirjutab Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist uudisteportaalis Postimees.
Jõuluaegne ostlemine on Eestis ülejäänud Euroopaga võrreldes suhteliselt mõõdukas
Eelmisel kaheteistkümnel aastal suurenes Eestis detsembrikuine jaemüük trendiga võrreldes keskmiselt 12%. Selle näitajaga oleme Euroopas ühed tagasihoidlikumad jõuluostlejad. Lätis oli vastav näitaja 16%. Eestlastest usklikumad leedukad ja poolakad ostavad detsembris poodidest keskmiselt 18% rohkem kaupa, kui oleks trendijaemüük. Kõige enam, ligikaudu 30%, suureneb detsembrikuus tarbimine osades Lõuna-Euroopa riikides. Paavsti ümber asuvas Itaalias on jaemüük detsembris trendist keskmiselt lausa 32% kõrgem.
Tõsi on, et nii mõnedki eestimaalased tähistavad jõule hoopis jaanuaris ja kui võrrelda jaemüügi hooajalisust üldisemalt, siis mõjutavad Eesti jaemüüginumbreid ka meie suvised traditsioonid ja pühad – juunis on jaemüük tavapärasest veidi suurem. Sama suund torkab silma ka Soome, Läti ja Rootsi juunikuises jaemüügis.
Põhjuseks, miks Eestis jõulude ajal mõõdukamalt tarbitakse, võib olla eestimaalaste väiksem sissetulek võrreldes Euroopa keskmisega. Sellele hinnangule on aga mitu vastuargumenti. Kõige rohkem erines detsembri jaemüük trendist 2004. aastal (15%), kui eestlaste sissetulekud olid märksa väiksemad näiteks 2007. omadest, mil detsembri jaemüük suurenes 11%. 2007. aastal osteti kogu aeg palju kaupa ja jõuluaegne tarbimine ei tõusnud nii tugevalt esile. Samuti on jõuluaegne jaemüügi tõus Eesti oma keskmiselt ületanud näiteks Rumeenias, mis on meist vaesem riik.
Majanduskriis mängis jõuluostude tegemisel kindlasti oma rolli, kuid selle mõju polnud Eestis nii suur kui näiteks Lätis. 2009. aasta detsembris erines jaemüük seal trendist vaid 10%, s.t palju vähem kui Läti keskmiste „kommertsjõulude“ ajal. 2010. aastal tähistati Eestis jõule veidi suurejoonelisemalt kui majanduse madalseisu ajal – jaemüük oli tolle aasta detsembris trendist 14% kõrgem.
Eestlane eelistab praktilisi kingitusi ja pere seltsi
Toiduainete, alkoholi ja tubaka ostmine suureneb Eestis detsembrikuus keskmisega võrreldes 15%. Selle näitajaga ei ole me Euroopas erakordsed – riikides, kus jõulude ajal rohkem kulutatakse, ostetakse siis tavalisest enam ka toitu.
Eesti inimesed teevad pigem praktilisi jõulukingitusi – asju, mida on nagunii vaja. Nagu teisteski Euroopa riikides, suureneb siin jõulude ajal näiteks arvutite ja telekommunikatsiooniseadmete müük – meil ligi kolmandiku võrra, mõnes riigis aga lausa 50%. Audio-videoseadmete müük suureneb keskmiselt 14%, kuid näiteks riiete ja jalanõude jaemüük viimase 12 aasta andmetel detsembris olulisel määral ei suurenenud. Enamikus Euroopa riikides kasvab detsembris aga ka riiete ning jalanõude jaemüük märkimisväärselt.
Apteekide ja ilupoodide jaemüük suureneb detsembris ligikaudu 20%. Võib olla, et inimesed mõtlevad külmal ajal rohkem oma tervisele, kuid tõenäoliselt on selle taga asjaolu, et eestlased ostavad kingituseks praktilisi asju.
Eestlaste rahulikele jõuludele viitab ka kütusetarbimine. Detsembrikuus on mootorikütuse müügikäive trendist umbes 5% madalam. Sarnane suund valitseb ka meile lähedal asuvates riikides Lätis, Soomes, Rootsis ja Taanis. Inimesed on jõulude ajal pigem pere seltsis ja liiguvad vähe. Lõuna-Euroopas aga kütuse müügikäive detsembrikuus suureneb, sest seal käiakse jõulude ajal sõpradel ja sugulastel rohkem külas.
Niisiis polegi Eesti jõulud sedavõrd suur tarbimispidu, kui võiks karta. Suurejoonelisest tarbimisest saadava mõnutunde kompenseerime pere seltsis olemise ning loodetavasti just selle „tõelise“ jõulutundega. Rahulikke jõule!
Andmed jaemüügi käibe ja trendi kohta on pärit Eurostatist.
