Jaanuaris jätkus jaekaubanduse kasv mõõdukas tempos. Kiiremini kasvas tööstuskaupade müük, toidukaupade müügimaht suurenes mõnevõrra aeglasemalt, teatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Positiivse poole pealt võib välja tuua mootorikütuse müügi kasvu, mis viitab jaanuari kuu korralikule majandusaktiivsusele. Järgnevatel kuudel on oodata senise trendi jätkumist ning jaekaubanduse müügimahtude kasvu püsimist aastases võrdluses 3–5 protsendipunkti juures.
2013. aasta jaanuaris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 338 miljoni euroni, suurenedes aastaga 4%. Võrreldes eelmise kuuga kasvas müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel 0,5%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 405 miljonit eurot, tõustes aastaga 3%.
Jaanuarikuu sisekaubanduse kasvu võib mõnes mõttes lugeda positiivseks üllatuseks. Sel ajal oli tugevalt päevakorras elektrihinna tõus ning oleks võinud eeldada, et tarbijad säästavad rohkem järgmise kuu elektriarveteks, kuid tundub, et see hirm tarbijaid oluliselt ei mõjutanud. Ilmselt on siin oma osa ka kuuendat kvartalit järjest kasvanud reaalpalgas, mis on tarbijate ostuvõimele positiivselt mõjunud. Kuna ettevõtete müügitulu kasvas aeglasemalt kui müügimahud püsivhindades, võib eeldada, et kaupmehed pidid tarbija poodi saamiseks tänavu jaanuaris rohkem vaeva nägema ning suuremaid soodustusi pakkuma võrreldes mullusega. Samas on vaikselt alanemas ka inflatsiooniline surve.
Suurematest kaubagruppidest kasvas toidukaupade müük protsendi võrra, mis on veidi aeglasem viimaste kuude keskmisest, kuid aastatagune baas oli küllaltki kõrge ning kasvu aeglustumine oodatud. Samas tööstuskaupade müügimahud suurenesid püsivhindades 7% võrra, mis oli mullu neljanda kvartali keskmisega võrreldes mõnevõrra kiirem. Siin olid ilmselt põhjuseks tugevamad allahindlused, mis rohkem kliente poodi tõid.
Lisaks tööstuskaupadele toimus jaanuaris mõningane elavnemine ka sõidukikaubanduses, kus müügimahud kasvasid aastases võrdluses 17%. Enamus kasvust tuli sõidukite ja nende varuosade müügist, remondi panus oli väiksem. Võrreldes ülejäänud Euroopaga võivad Eesti autokaupmehed küllaltki rahul olla, kuna Eesti on üks neljast EL-i riigist, kus jaanuaris uute sõidukite registreerimine üldse kasvas. Samuti näitas tugevat kasvu mootorikütuse jaemüük, kus mahud suurenesid aastaga püsivhindades 8%. Ühest küljest oli siin mõjutajaks kõrge majandusaktiivsus, kuid teisalt võis tarbijaid julgustada asjaolu, et kütus oli tanklates 0,2% odavam võrreldes aasta varasemaga.
Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter näitas veebruaris küll kasvu, kuid võrreldes 2011. ja 2012. aasta veebruariga jäi tase siiski madalamaks. Aastatagusega võrreldes oli oluliselt kehvem kaupmeeste hinnang eelnevate kuude müügile. Tarbijate kindlustunne jällegi oli veebruaris aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem, kuid jaanuariga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud. Aastaga on kõige rohkem paranenud tarbijate hinnangud nii enda kui riigi majanduslikule olukorrale.
2013. aasta esimestel kuudel jätkub tõenäoliselt senine kasv, kuid globaalset ebakindlust arvestades on juba suveperioodi arenguid väga keeruline ette prognoosida. Hetkel on üheks murekohaks Soome majanduslanguse süvenemine mullu neljandas kvartalis, kuna sealt poolt tuleva nõudluse kahanemine võib hakata negatiivset mõju avaldama ka meie majandusele.
