Jooksevhindades kasvas SKP kolmandas kvartalis 2,8%.
Ekspordikasv on kiirenenud
Kaupade ja teenuste ekspordimahu kasv on sel aastal kiirenenud 5,6%-ni, kusjuures kaupade eksport kasvas 5% ja teenused ligikaudu 7%.
Kaupade eksporti veab mobiilside- ja elektriseadmete väljavedu, kusjuures mobiilsideseadmete peamiseks turuks on Rootsi asemel hoopis Mehhiko. Selle aasta esimese üheksa kuuga on tugeva kasvu teinud veel puitehitiste ja puidutoodete väljavedu. Vaatamata Rootsi, Saksamaa ja Ühendkuningriigi majanduskasvu oodatavale aeglustumisele peaks meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus järgmisel aastal veidi paranema, mis peaks andma meie ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi.
Tugev reaalpalgakasv ja tarbijate paranenud kindlustunne hoiavad eratarbimise kasvu tugevana
Kolmandas kvartalis kasvas eratarbimine 3,9%. Kuigi tegemist on möödunud aastaga võrreldes aeglustumisega, võib sellist kasvu veel tugevaks lugeda. Kõige enam pidurdas eratarbimise kasvu alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine. Õigupoolest on nende toodete tarbimismaht vähenenud juba kolm aasta järjest.
Järgmisel aastal ootame eratarbimise kasvu mõningast aeglustumist, kuna hinnad kallinevad veidi ja nominaalpalga kiire kasv peaks hoogu maha võtma.
Esialgsetel andmetel pöördusid investeeringud langusesse
Kuigi ettevõtete laenuportfelli kasv on sel aastal tublisti kiirenenud ning tööstus-, teenuste- ja ehitussektori kindlustunne on paranenud, pöördusid esialgsetel andmetel kolmandas kvartalis ettevõtete investeeringud 16%-ga langusesse. Selle taga olid oluliselt väiksemad investeeringud hoonetesse ja rajatistesse ning samuti ka masinatesse ja seadmetesse. Samuti vähenesid valitsemissektori poolt tehtud investeeringud.
Kokkuvõttes vähenes kõikide sektorite kapitali kogumahutus põhivarasse 8%.
Meie hinnangul peaksid investeeringud järgmisel aastal paranema. Tööstussektoris on tootmisvõimsuste rakendatuse tase (pöördvõrdeline vaba kapitali olemasoluga) viimastel kvartalitel jõudsalt kasvanud, mis suurendab nõudluse kasvades ettevõtete vajadust täiendavate investeeringute järele. Ettevõtetele on ka toeks müügihindade aeglane tõus, mis leevendab kõrgele tõusnud tööjõukulude survet nende finantsseisule. Ka riik on plaaninud järgmisel aastal oluliselt oma investeeringuid suurendada.
Oluliselt väiksem varude muutus pidurdas SKP kasvu
Kuigi varude muutuse osakaal SKP-s oli kolmandas kvartalis positiivne (1,3%), siis oli see näitaja oluliselt väiksem kui möödunud aastal ja seetõttu oli ka selle panus SKP reaalkasvu tugevalt negatiivne (-3,6 protsendipunkti ehk nõrgim tulemus alates 2009.aastast). See oli SKP kasvule tugevaks piduriks.
SKP kasvu toetasid enim transpordi-, energia- ja kaubandussektori lisandväärtuse suurenemine
Transpordisektor oli püsivalt languses alates 2013. aasta algusest ning see oli ka tugevaks piduriks majanduskasvule. Selle aasta teises kvartalis pöördus selle sektori lisandväärtus kasvule – seda toetab juba pikemat aega kasvanud lisandväärtus maismaatranspordis, aga samuti ka veondust ja laondust abistava (paljuski transiiti teenindava) tegevusala lisandväärtuse languse taandumine.
Kuigi töötleva tööstuse toodangumahu kasv on sel aastal ekspordi toel kiirenenud, näitab selle tööstusharu lisandväärtuse kasv veel väga vaevalist taastumist. Kolmandas kvartalis jäi töötleva tööstuse lisandväärtuse maht möödunud aastaga võrreldes sisuliselt samale tasemele. Hulgi- ja jaekaubanduse kasvu toetab tugev eratarbimine.
Meie praeguse prognoosi järgi kasvab sel aastal SKP 1,3%. Järgmisel aastal kiireneb kasv aga 2,4%-ni, peamiselt ekspordi ja investeeringute paranemise toel. Eksport peaks toetama töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu.
Valitsussektori investeeringute kasv peaks aga olema täiendavaks toeks ehitussektorile. Eratarbimise kasvu aeglustumine pidurdab jaemüügimahu kasvu (sel aastal on see juba aeglustunud).
