Ettevõtetel, aga ka kõigil teistel ühingutel tuli oma tegelikud kasusaajad avaldada 2018. aasta sügisel. "Tegelike kasusaajate andmete kogumine aitab tulevikus vähendada ja avastada rahapesu ja terrorismi rahastamise skeeme," teatas toona rahandusministeerium. Veel pidi andmete kogumine takistama ettevõtluse ringkondades tuntud pettureid.
Aga 2019. aastal tõdes toonane rahandusminister Martin Helme (EKRE), et süsteem pole korralikult tööle hakanud. Andmeid küll esitatakse, igaüks võib neid äriregistrist vaadata, aga näiteks pangad neid andmeid ei usalda.
"Vahetult nende andmete õigsuse üle ükski riigiasutus kontrolli ei teosta. Eeldus oli selles, et juriidiline isik, kes neid andmeid esitab, võiks olla ise huvitatud sellest, et tal on õiged andmed. Kui ta näiteks pangaga soovib ärisuhet alustada, siis tal on lihtsam seda suhet luua, sest pangal on olemas korrektne info tema kohta," rääkis rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Sören Meius.
Aga see, kes soovib oma tegelikku kasusaajat varjata, võib registrisse kirjutada midaiganes. Valeandmete esitaja üldjuhul karistada ei saa. Äriregister on lihtsalt platvorm, kuhu ettevõte oma kasusaajad kirja paneb. Teisiti öeldes, ametlikult ei esitata riigile valeandmeid isegi siis, kui tegeliku kasusaaja lahtrisse pannakse nimi Miki Hiir.
Läinud suvel võeti vastu seadus, mis pidi probleemi lahendama. Seaduse järgi avatakse 10. mail tuliuus tegelike kasusaajate andmekogu. Sinna valeandmete esitajat ootaks juba krõbe karistus. Kusjuures andmete kvaliteeti aitaksid hinnata pangad, notarid ja teised niinimetatud kohustatud isikud.
Kui kohustatud isik avastab, et tema andmed selle tegeliku kasusaaja kohta viitavad mingile muule infole, mis ei ole vastavuses sellega, mis registris on avaldatud, siis peaks tekkima võimalus sinna registrisse teade või hoiatusmärge panna,
selgitas Meius.
Hoiatusmärge oleks kõigile näha ja selle kustutamise eest peaks ettevõte ise hoolitsema.
"Kas esitades tegelike kasusaajate kohta täiendavat tõendusmaterjali ja kinnitada nende õigsust või tehes registris ise muudatus."
Seadusetekstis on kõik loogiliselt ära selgitatud, aga praeguseks on selge, et niipea see süsteem toimima ei hakka.
Registrite- ja infosüsteemide keskus usub, et uue andmekogu ehitamiseks kulub kaheksateist kuud ehk poolteist aastat. Kaks kuud enne seadusemuudatuse jõustumist pole selle tööga veel pihta hakatud.
"Kahjuks me peame tõesti möönama, et selle andmekogu koostamise alusdokumentatsiooni ettevalmistamine on võtnud kauem, kui me arvasime. Ja seetõttu kindlasti 10. maiks seda arendust valmis ei saa."
Sören Meius ütles, et alates läinud suvest, mil riigikogu seadusemuudatuse vastu võttis, on erinevad ametiasutused uue andmekogu ehitamise plaani üha täpsemaks rihtinud.
"See on mitu vooru läbinud kommentaarideks, kus on siis juriidilise poole selgitused ja IT-ekspertide küsimused. Nad on üritanud leida ühist lõpliku dokumendi kujul olevat nägemust, mille alusel saaks arendustööd alustada."
Kui juristide selgitused ja arendajate küsimused lõpuks tulemuseni viivad, tuleb rahandusministeeriumil kirjutada taotlus, et Euroopa Liidu struktuurivahenditest toetust küsida. Sealt peaks tulema uue andmekogu ehitamiseks tarvilik raha.
Aga seaduses on uus andmekogu ja sellega kokku käiv kontrollmehhanism endiselt 10. maile rihitud. See tähendab, et mingil moel tuleks kohustatud isikutel ehk pankadel ja notaritel võimalike valeandmete avastamisele reageerida.
"Kui nüüd need sätted jäävad edasi lükkamata, siis selleks, et oma kahtlusest teada anda, ilmselt ainuke võimalus ongi e-kirja teel. See muidugi on keeruline hallata ja sellist lahendust ei sooviks ilmselt ükski asutus," ütles Meiusi.
Niisiis valmistab rahandusministeerium ette uut terrorismi ja rahapesu tõkestamise seaduse eelnõu, et 10. maiks tehtud plaanid andmekogu valmimiseni edasi lükata.
"Tehnilised IT-eksperdid on öelnud, et kõik need arendused sõltuvad detailidest ja nende detailide selgumisel saab alles täpsemalt öelda, mis see lõplik valmimise aeg võiks olla."
