Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann selgitas, et komisjoni mitmel istungil vaadati koos valdkondade ministritega üle eelarve tulud ja kulud. „Kuna kulud riigieelarves on esitatud nii tegevuspõhise kui ka majandusliku sisu järgi, siis saime ministritelt teavet eelarves kavandatud programmide eesmärkide ja kulude kohta: missugune on soovitud tulemus ja kuidas seda mõõdetakse,“ ütles Akkermann pressiteates.
„Detailne ülevaade riigieelarve tulude ja kulude kohta on välja toodud majanduslikku sisu käsitlevas riigieelarve lisas,“ sõnas ta.
Sotsiaalkulud kasvavad
Akkermann selgitas, et arutluste käigus pöörati tähelepanu eelarves kavandatud eesmärkide elluviimisele. Ta viitas valitsuse esitatud prioriteetidele. „Need on seotud jätkusuutlikuma riigi rahandusega: mismoodi hoitakse kokku riigi kulusid ja vähendatakse eelarvepuudujääki, kuidas tagatakse laiapindne riigikaitse ning mil viisil toetatakse majandust,“ ütles komisjoni esimees.
Tema hinnangul pingestavad eelarvet kavandatud kärped, kuid samas on võimalik teha muudatusi kärpekavas veel menetluse käigus. Riigieelarve eelnõus on ettenähtud 132,1 miljoni suurune kärpimine, kuid ka selles mahus pole kärped veel lõpuni sisustatud. Valitsus on teada andnud kavatsusest jätkata kulude kokkuhoiuks täiendavate võimaluste otsimist veel kahel eelseisval aastal. Võimalusi selleks leiab ka dubleerimise vältimise kaudu ja valitsussektori äriühingute tegevusest. „Rahanduskomisjon saab neid muudatusi teha muudatusettepanekute kaudu koostöös rahandusministeeriumiga,“ märkis Akkermann.
„Riigieelarvet mõjutavad edasiantavad kulud ja indekseerimine, mille tõttu kasvavad sotsiaalkulud, milleks on pensionid ja toetused, samuti kaitsekulud,“ ütles Akkermann.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Andrei Korobeiniku sõnul ei ole riigieelarve läbipaistev ning riigikogul puudub võimalus seda sisuliselt mõjutada, kuigi põhiseaduse järgi peaks see võimalus olema riigikogul. „Selleks, et eelarve oleks arusaadav ja läbipaistev, peaks iga ministeerium oma kulusid detailselt lahti kirjutama. Valitsuse praegune lähenemine soodustab ebaefektiivset valitsemist ning kahjustab veelgi Eesti majanduse käekäiku,“ ütles Korobeinik.
Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot. Võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad tulud 900 miljoni euro võrra ehk 5,2 protsenti. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 600 miljonit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringute kogumaht on aastaga kasvanud 9,4 protsenti 900 miljoni euroni.
2025. aasta maksukoormuseks kujuneb 35,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT), mis on 0,7 protsenti kõrgem kui 2024. aastal. Eelarves hoitakse 2025. aastal nominaalne eelarvepuudujääk 3 protsendi tasemel SKP-st, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu suureneb riigi võlakoormus ligikaudu 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKT-st.
