Siinse piirkonna peamine söetarnija on Venemaa, ehkki Narva elektrijaamade juhi Tõnu Aasa väitel lähtutakse toorainet sisse ostes ennekõike kvaliteedist ja Venemaa pole ainuke riik, kes kivisütt turule pakub. Juttu on 10–30 protsendist kivisöesisaldusega kokteili valmistamisest, kuid asjatundjate hinnangul võib meie elektrijaamades kõne alla tulla ka palju kangema segu ja isegi ainult puhta kivisöe kasutamine.
Narva elektrijaamad kasutavad elektri tootmiseks igal aastal 11–12 miljonit tonni põlevkivi. Elektrijaamades märtsikuuni kestvad katsetused peavad välja selgitama, mis vahekorras tasub põlevkivi kivisöega segada. Milline ka poleks tulemus, suurendab see hüppeliselt kivisöe importi. Kui praegu kasutavad peamiselt väikekatlamajad ligi 100 000 tonni kivisütt aastas, siis edaspidi suureneb see kogus 1–4 miljoni tonnini.
Eesti Energiale kuuluvates elektrijaamades põlevkivi asemel Venemaa kivisöe poole pöördumist peavad mõistlikuks ka teised samas ärivaldkonnas tegutsevad ettevõtjad. "Maailma söefirmad naudivad kõikjal valitsuste pakutavaid toetusi, subsiidiume või soodustusi. Samal ajal Eesti valitsus ainult tõstab põlevkiviga seotud maksukoormust. Sellepärast on vähemalt lühiajaliselt õige otsida põlevkivi asendamiseks odavamaid imporditavaid kütuseid," kommenteeris Eesti Energia plaani Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Priit Rohumaa.
Tehnoloogiliselt pole Rohumaa sõnul sugugi võimatu asendada põlevkivi põletamiseks ehitatud katelde kütus täielikult kivisöega või kasutada segus vähesel määral põlevkivikeemiatööstuse jääkaineid.
"Ühelt poolt tundub jabur, kui väga kallites põlevkivikateldes hakatakse kivisütt põletama, kuid riik ignoreerib ilmselgelt vajadust, et kallis tehnoloogia vajab odavat kohapealset toorainet," selgitas Rohumaa. "Rootsis ei võeta tasu ressursi kasutamise eest, õhuheitmete tekitamise ja jääkide ladestamise ning vee pumpamise eest, kui sa järgid kõiki keskkonnanõudeid – see aga tagab ettevõtetele konkurentsivõime," lisas ta.
Kõigest viis aastat tagasi tekitas suurt skepsist, kui Saksamaa energeetika suurkontsern E.ON lasi liikvele jutu oma soovist rajada Muuga sadama lähedusse suur kivisöega töötav 400-megavatise võimsusega elektri- ja küttejaam. Tegemist oleks umbes viiendikuga Narva elektrijaamade võimsusest.
Vähem kui kuu aega tagasi helistas põlevkivienergeetikale hingekella Euroopa Komisjoni kliimastrateegia direktor Artur Runge-Metzger. Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles ta, et põlevkivile rajatud äriplaanid ei pruugi enam toimida, sest europiirangud lähevad üha karmimaks, et saavutada ülimalt suuri keskkonnaeesmärke. "Lõppkokkuvõttes sõltub see tehnoloogiatest, mida kasutate. Selge on, et kui tahate põlevkivi, põlevkiviõli edasi kasutada, on see põlevkivi puhul tekkiva emissiooni suuruse tõttu tõsine väljakutse," ütles Runge-Metzger. Eesti Energia juht Sandor Liive ennustas septembris, et kui Euroopa Liidu kliimapoliitika jätkub senisel kursil, võib Eesti põlevkivi väärtus 30–40 aasta pärast olla nullilähedane.
Esimesed kivisöevagunid, mis Eesti Energia oli Venemaalt tellinud, liikusid Eesti raudteel oktoobris. Ehkki kivisöe vedu võiks asendada kaupu, mis kipuvad meie raudteefirma portfellist välja kukkuma, ei rõõmustata seal uue toote üle. "Eesti Raudteed mõjutavad antud kontekstis veod, mis toimuvad Narvast Vaivara ja Soldina jaama," vahendas raudteefirma pressiteenistus ettevõtte juhi Ahti Asmanni sõnu. "Kuivõrd vahemaad on lühikesed, on majanduslik mõju väike. Pigem võib oodata läbilaskevõime vähenemist, mis on niigi Venemaa poolel tänu Ust-Luga sadama kasvule kriitiline," lisas ta.
