Föderaalreserv jätkab intressimäärade tõstmist tempokalt
Turgude jaoks tähtsate otsustega alustas kolmapäeval USA Föderaalreserv, kelle avatud turu komitee (FOMC) teatas baasintressimäärade tõstmisest vahemikuni 1,75-2,00%. Et otsus oli ette teada, pakkus huvitavamat infot Föderaalreservi ettevaade rahapoliitika tulevikule. Kinnitust leidis SEB prognoos, mille kohaselt on tänavu suure tõenäosusega oodata intressimäärade tõstmist veel kahel korral, täpsemalt septembris ja detsembris. Kui varem oli peetud tõenäoliseks, et ka 2019. aastal tõstetakse intressimäärasid veel kahel korral, siis uuendatud prognoosi põhjal võib järgmisel aastal oodata koguni kolme tõusu. Föderaalreservi enda prognoosi kohaselt peaksid intressimäärad jõudma 2020. aastaks keskmiselt 3,4 protsendini, mis on mõnevõrra kõrgem prognoosist intressimäärade pikaajalisele keskmisele, mis püsib 2,9% tasemel. Märgiliseks muutuseks oli asjaolu, et Föderaalreservi seekordsest teadaandest oli kadunud kinnitus, et intressimäärasid soovitakse hoida madalamal nende pikaajalisest keskmisest. Selle asemel rõhutas FOMC, et edasised intressitõusud saavad vastama USA majandusaktiivsuse jätkuvale paranemisele, headele tingimustele tööturul ja muutustele inflatsioonis.
Tempokat intressimäära tõstmist lubab USA majanduse tugev seis. Kuigi esimeses kvartalis aeglustus majanduskasv 2017. aasta lõpu 2.9 protsendilt 2,2 protsendini, siis viitavad hilisemad majandusindikaatorid sellele, et teises kvartalis oli majanduskasv oluliselt kiirem. Ennekõike on tugevamat tõusu oodata eratarbimises, kuigi ka investeeringute kasv peaks kiirenema. Oodatavalt peaks USA majanduskasv küündima tänavu 2,8 protsendini. Kuigi USA tööpuudus on praegu juba allpool oma pikaajalisest loomulikust tasemest, ei ole selle alanemine pidurdunud, jõudes tänavu mais 3,8%ni. Föderaalreservi uuendatud prognoosi järgi tööpuuduse langus jätkub, saavutades järgmisel aastal 3,5% taseme. Föderaalreservi enda hinnangust USA pikaajalisele keskmisele oleks see koguni protsendi võrra madalam.
Kiirenemismärke näitab ka inflatsioon. Kütuse- ja toiduainehindasid mitte arvestav alusinflatsiooni jõudis aasta alguse 1,8 protsendilt mais juba 2,2 protsendini. Föderaalreservi poolt sihitud alusinflatsioon (PCE) oli aprillis aastases võrdluses tõusnud 1,8% võrra. Inflatsiooni kiirenemisele viitavad ka teised indikaatorid. Kuigi palgakasv jääb ootustele veel endiselt veidi alla, on see võrreldes eelmise aastaga siiski kiirenenud. Mais küündis Ühendriikide erasektori töötajate palgakasv aastases võrdluses 2,7 protsendini. Palgakasvu kiirenemist näitavad ka ettevaatavad indikaatorid. Nimelt plaanib üle aegade suurim hulk ettevõtteid lähiaegadel palkasid tõsta.
Kaubanduspoliitiliste vaidluste valguses leiab USA majanduse tuleviku osas mõistagi ka murepilvi. Hetkel veab riigi majandust siiski jätkuvalt tugev eratarbimise kasv, millele annab hoogu ulatuslik maksukärbe ja valitsuste kulutuste tõus.
Muutused toimuvad viimaks ka Euroopas
Erinevalt USAst on Euroopas jäänud rahapoliitilised otsused veel äärmiselt tagasi¬hoidlikuks. Sellegipoolest suutsid neljapäeval Riias kohtunud keskpankurid vähemalt osa analüütikutest üllatada, teatades, et alates septembrist jätkub võlakirjaostuprogramm senisest poole väiksemas mahus ehk 15 mld euro eest kuus ning programm kuulutatakse 2018. aastaga lõppenuks. Arvestades aasta esimese poole kesist majandusstatistikat ja hiljutist ebakindlust Itaalia võlakirjade ümber, ootasid mitmed analüütikutest selle otsuse lükkumist juulis toimuvale kohtumisele. Kuigi „rahatrükk“ endisel kujul lõppeb, jääb Euroopa keskpank sellegipoolest ka edaspidi re-investeerima võlakirjadest saadavaid tulusid, millega jätkatakse ametnike sõnul täpselt nii kaua, kui on tarvilik.
Kinnitust anti ka selle kohta, et esmakordselt peale 2011. aastat, võibeEuroala 2019. aasta suvel ees oodata intressitõus. Kuigi edasiste plaanide kohta konkreetsemat infot ei antud, siis SEB prognoosi kohaselt järgneb teine intressitõus veel ka 2019. aasta septembris, mille tulemusena jõuab hoiustele kehtestatud negatiivne intressimäär lõpuks nullini ja peamiste refinantseerimisoperatsioonide intressimäär tõuseb 0,25%ni. Nende sammude mõju saavad tundma ka kodulaenu võtnud majapidamised, sest järgmise aasta septembris peaks lõpuks plusspoolele jõudma ka Euribor.
Põhjust rahapoliitika karmistamiseks annab kiirenev hinnatõus. Hiljuti avaldatud mai inflatsioonistatistika näitas, et hinnakasv kiirenes aastases võrdluses 1,9 protsendini, mis võrreldes aprilli 1,2 protsendiga on suur hüpe. Tugeva tõusu tegi ka tooraine- ja toiduainehindasid eirav alusinflatsioon, kasvades aprilli 0,7% asemel 1,2%. Pigem andis see statistika keskpangale viimasteks otsusteks siiski ajendi, kui tegeliku põhjuse. Nimelt on EKP varasemalt on selgelt välja öeldud, et kuupõhiste kõikumiste asemel vaadatakse inflatsiooni pikemaajalise trendina. Otsuste tõeliseks tagamaaks on paljude euroala riikide kasvav rahulolematus ülileebe rahapoliitikaga, mis nende hinnangul ei soosi lõunapoolses Euroopas tegelikult tarvilikke majanduspoliitilisi reforme. Aina suurem mure on ka see, kas intressimäärade normaliseerimisega jõutakse enne järgmist majandustsükli pöördepunkti piisavalt kaugele, et uue kriisiga võitlemiseks lahingumoona jätkuks.
Samas leiab endiselt küllaga põhjuseid leebe rahapoliitika jätkamiseks. Itaalias on võimule saanud populistlik valitsus, kes näib küll olevat oma esialgsetest äärmuslikest lubadustest taganenud, kuid kelle edasine käitumine püsib ettearvamatuna. See tekitab turgudel ebakindlust ja valitsuse iga hoogsam väljaütlemine võib Itaalia võlakirjade intressimäärad taas kõrgustesse tõsta. Kui lõhe Itaalia ja Saksamaa võlakirjade tootluste vahel peaks püsivalt suureks jääma, seab see keskpanga edasiste sammude astumisel väga ebamugavasse positsiooni. Ühe huvitava spekulatsiooni kohaselt otsustas keskpank teavitada võlakirjaostuprogrammi lõpetamisest ja peatsest intressitõusust just seetõttu, et saata Itaaliale sõnum: rahapoliitika karmistamine jätkub hoolimata riigi valitsuse soovist veelgi suuremate võlgade arvelt rohkem kulutada.
Lisaks poliitilisele ebakindlusele on tänavu nõrgenenud ka euroala reaalmajandus. Euroala, seejuures eriti Saksamaa tööstustoodangu kasv on viimastel kuudel olnud kesine ja ka ettevaatavad indikaatorid ei anna kindlust olukorra paranemisest. Koos viimaste rahapoliitiliste otsustega uuendas keskpank ka majandusprognoosi, langetades ootused euroala selleaastaseks SKT kasvuks varasemalt 2,4 protsendilt koguni 2,1 protsendile. Pikemas plaanis on see jõuka Euroopa jaoks siiski üsna mõistlik kasvutempo, mida aeglane intressitõus ei tohiks liigselt häirida. Tänase tempo juures tundub siiski aina reaalsema väljavaatena, et järgmisesse majanduskriisi siseneb Euroopa palju väiksema mänguruumiga intresside kärpimiseks.
