Ebakindlust võlakirjade suhtes on tekitanud mitu asjaolu. Kõigepealt purustas usalduse riiklike võlakirjade vastu Euroopa võlakriis. Viimastel aastatel oleme näinud, kuidas Euroopa lõunariikide valitsuste võlakirjade reitinguid alandatakse ning kõrgeima reitinguga võlakirjast võib hõlpsasti saada rämpsvõlakiri, mis juhtus näiteks Kreeka puhul. Mis veelgi hullem, aasta tagasi oli Kreeka osaliselt maksejõuetu, mille tõttu kaotasid erainvestorid, kelle hulgas olid ka Kreeka pensionifondid, enam kui kaks kolmandikku oma investeeringute väärtusest.

Lisaks riikide reitingute alandamisele on suurriikide keskpankade tegevuse (loe: rahatrüki) tulemusena alanenud ka paljude riikide ja ettevõtete võlakirjade tulusused. Nii ongi mitmed ettevõtted emiteerinud viimastel kuudel võlakirju väga madalate intressidega, mille tulemusena on võlakirjade soetajate investeeringute tootlused lausa negatiivsed. Näiteks emiteeris farmaatsiakompanii Bristol-Myers Squibb 5-aastase tähtajaga võlakirju intressiga 1,06%, Nike emiteeris 10-aastase tähtajaga võlakirju intressiga 2,27% ning Microsoft kasutas oma kõrgeimat, AAA reitingut, emiteerides 5-aastase tähtajaga võlakirju intressiga 0,99%.

Hiljuti emiteeris oma esimesed võlakirjad Apple, kelle emissioonist ühe osa moodustavad 3-aastase tähtajaga võlakirjad, mille intress on vaid 0,5%.

Kui võrrelda mainitud intressimäärasid S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete keskmise dividenditootlusega, mis on 2,3%, on võlakirjade tootlused madalad. Isegi rämpsvõlakirjade tootlused, mis jäävad umbes viie protsendi kanti, on nende riskantsust arvestades üsna madalad.

Warren Buffett pööras juba enam kui aasta tagasi tähelepanu asjaolule, et võlakirjainvesteeringud võivad osutuda laastavaks. «Need on ühed ohtlikumad varad,» kirjutas legendaarne investor eelmisel aastal oma kirjas aktsionäridele. «Viimase sajandi jooksul on need finantsinstrumendid hävitanud investorite ostujõudu paljudes riikides isegi siis, kui nende omanikud on saanud kätte nii intressimaksed kui ka investeeringute põhiosa,» lisas ta.

Iva on selles, et nii nagu hoiuseintressid, on ka võlakirjade reaalintressid tegelikult negatiivsed, mille tõttu nende investeeringute ostujõud aja jooksul kahaneb.

Kuna keskpangad hoiavad intressitaset rekordmadalal tasemel ilmselt veel vähemalt aasta, siis on põhjust arvata, et aktsiad jäävad võlakirjadest atraktiivsemateks veel tükiks ajaks. Tegelikult on väikeinvestoritel võlakirju keeruline soetada, seda eelkõige nende liigkõrge nimiväärtuse tõttu. Kui aga huvi võlakirjadesse investeerimise vastu on olemas, siis siin on abiks börsil kaubeldavad fondid (ETF-id), mida on võimalik soetada sama hõlpsasti kui aktsiaid. Samuti on börsidel kaubeldavad kümned ETF-id, mis investeerivad kõrge dividenditootlusega ettevõtete aktsiatesse.

Tõnis Oja,
börsianalüütik,
NASDAQ OMX Tallinn profiblogi