"Hinnakasv jätkas augustis kiirenemist, sest maagaasi ja elektrihinnad püstitasid uusi rekordeid. Statistikaameti andmetel kallines tarbijate ostukorv augustis aastaga 24,8 protsenti. Poole hinnakasvust põhjustasid energiahinnad, sealhulgas elekter, mis kallines aastaga 206 protsenti ja maagaas, mis kallines 244 protsenti," märkis Pert pressiteates.
Toidutoormete ja tootmiskulude kallinemine kandub ökonomisti sõnul üha tugevamalt üle toiduainete jaehindadesse.
Toiduainete hinnakasv kiirenes augustis 21 protsendini. Toiduained on Eestis kallinenud siiski mõnevõrra aeglasemalt kui teistes Balti riikides. Üheks põhjuseks võib olla tugevnev konkurents, mida on soodustanud Lidli kaubandusketi sisenemine Eesti turule,
oletas Pert.
Toiduainete hinnakasvus on tema sõnul Balti riikides näha erinevusi, sest piimatoodete hind on meil suurenenud märksa aeglasemalt, kuid kalatoodete oma märksa kiiremini. Toiduainete edasist kallinemist võib aga põhjustada Lõuna-Euroopas tänavuste liiga kuumade ilmade tõttu vähenenud saagikus.
Teenuste hinnatõusu peamiseks põhjuseks on Perti sõnul olnud väga suur nõudlus. "Turismisektor on koroonapiirangustest vabanemise järel elavnenud ning majapidamised saavad reisimiseks kasutada varem kogutud sääste. Turismiettevõtete kulud on kasvanud seetõttu, et palgakasv on turismisektoris muutnud väga kiireks ning näha on ka kütuste hinnatõusu kandumist transpordihindadesse," tõi ökonomist välja.
Ka üüriturg on koroonakriisi järel madalseisust väljunud. Juulis tõusid üürihinnad Eesti Panga andmetel 29 protsenti, mis on suurim kasv euroala riikide hulgas.
"Aasta lõpus hinnakasv aeglustub, sest valitsus plaanib kodutarbijatele hüvitada osa energia maksumusest," võttis Pert kokku.
