Kiire hinnatõusu tõttu liiguvad erinevad majandusnäitajad erinevates suundades ja annavad vastuolulisi signaale. Teises kvartalis Eesti majanduse reaalmahu kasv aastases võrdluses praktiliselt peatus (0,6%), kuid rahaline maht jätkas eelmiste kvartalitega sarnast kiiret kasvu (18%). Töötajate palgatulu kasv oli teises kvartalis ülikiire (18%), sellises tempos kasvas töine tulu viimati 15 aastat tagasi, kuid 20% inflatsioon tõi kaasa sissetulekute ostujõu languse.
Tegevusalade lõikes oli teises kvartalis pilt kirju – endiselt näitasid väga kiiret kasvu info ja side valdkond ning viirusekriisist taastuv majutus ning toitlustus. Kõige suurema negatiivse panuse majanduse reaalkasvu andis töötlev tööstus, kuid see tulemus näitab olukorda mõneti liiga negatiivses valguses. Kuna kaks kolmandikku töötleva tööstuse toodangust läheb ekspordiks, siis ei ole niivõrd oluline toodangu reaalmaht, vaid tulu, mida selle eest välismaalt teenitakse. Töötleva tööstuse ettevõtted on suutnud oma sisendite hinnatõusu seni üle kanda ekspordihindadesse, mis võimaldas teises kvartalis kasvatada sektori palgatulu 14%, samas säilitades kasumlikkuse.
Vaatamata majanduskasvu hääbumisele ja üha kiirenevale hinnatõusule oli eratarbimine endiselt tugev. Reaalse tarbimistaseme kasvu toetasid nii teise samba pensionivarade jätkuv kasutusse võtmine kui muude säästude kasutamine. Säästu jaotumine on siiski ebaühtlane ja paljud leibkonnad on sunnitud oma reaalset tarbimist piirama. Olulise panuse kohalikku tarbimisse annavad ka sõjapõgenikud, kelle osakaal elanikest on juba 3%. Lisaks toimus kevadkuudel kriisivarude kogumine sõja võimaliku eskaleerumise hirmus. Eratarbimise kulutuste 23% kasv teises kvartalis ületab selgelt sissetulekute kasvu ja läheneb edaspidi sissetulekute kasvule.
Järgnevatel kvartalitel tuleb kardetavasti leppida uudistega mõningasest majanduslangusest. Kiire sissetulekute kasv esialgu jätkub, kuid see jääb veel aasta aega hinnatõusule alla.
