Tarbijahindade kasv jätkas statistikaameti teatel augustis kiirenemist, ulatudes aastavõrdluses 3,9%ni. Toiduained kallinesid aastaga 7,5%, energiahinnad tõusid 5,9%, aga alusinflatsioon aeglustus 1,6%ni. Suurima mõjuga olid kaks kaubagruppi, piimatooted ja õlu, mis kokku panustasid hinnakasvu 1 protsendipunkti.
Kaupmeestel on lihtsam hindu tõsta, sest nõudlus on kiiresti tugevnenud ja majanduskasv ületab pikaajalist kasvuvõimekust. Alusinflatsiooni vedas augustis teenuste 3,8%ni ulatuv hinnatõus, mis on muutunud laiapõhjaliseks, kuid tööstuskaubad odavnesid. Tööstuskaupade hinnatase langes aastaga 0,6%, mille üheks põhjuseks võib olla euro kursi tõus dollari suhtes. Aasta algusest on euro tugevnenud rohkem kui 10%.
Euroala inflatsioon kiirenes augustis peamiselt energia ja toiduainete tõttu 1,5%ni. Toiduainete hinnad on tõusnud ajaloolises võrdluses kõrgele tasemele, kuid jäävad praegu veel allapoole eelmise tõusutsükli haripunktist 2012. aasta lõpus. Toiduainete 4% lähedusse ulatuv hinnakasv iseloomustab neid Ida-Euroopa riike, mis varem kannatasid Vene turu äralangemise tõttu. Leedus ja Eestis on inflatsioon olnud kiirem kui teistes euroala riikides, sest toiduainete hinnakasvule lisab hoogu alkoholi aktsiisimäärade tõus.
Teisel poolaastal peaks hinnakasv aeglustuma kõrgema võrdlusbaasi ja hooajaliste tegurite tõttu. 2017. aasta keskmine hinnakasv jääb siiski kiiremaks kui 3%.
