Riigikogu menetluses oleva energiamajanduse korralduse seaduse muutmise eelnõu kohaselt tõstetakse taastuvelektri osakaalu eesmärki aastaks 2030 seniselt 40 protsendilt 100 protsendi peale, mis sisuliselt tähendab seda, et Eesti peab taastuvelektrit tootma vähemalt sama palju, kui ise elektri tarbib. Seejuures peab taastuvenergia moodustama kogu tarbitavast energiast vähemalt 65 protsenti, samas kui hetkel on selles osas seatud eesmärgiks 42 protsenti.
Koda tõi oma pöördumises välja, et toetab taastuvenergiaga seotud eesmärkide tõstmist, kuid ei näe põhjust ega vajadust teha seda niivõrd ulatuslikult.
Kavandatavate eesmärkide puhul tekitab küsimusi energia varustuskindlus
Koja hinnangul on liiga vähe analüüsitud, milline on taastuvenergia kasutuselevõtu sellise ambitsioonikuse puhul elektrienergia varustuskindlus, eriti puutuvalt lähiaastatesse. Ehkki eelnõu seletuskirjas on viidatud Eleringi varustuskindluse aruannetele, tuleb koja hinnangul vaadata seal esitatavaid seisukohti tänasel hetkel uues valguses, kuna need on koostatud enne Venemaa sissetungi Ukrainasse, mistõttu on varustuskindlusega seotud asjaolud praeguseks hetkeks oluliselt muutunud.
Samuti on kaubanduskoja hinnangul äärmiselt oluline, et lisaks taastuvenergia tootmisele oleks tagatud juhitavad tootmisvõimsused. Juhitavate tootmisvõimsuste abil saab toota energiat igal ajal, samas kui taastuvenergia tootmine on võimalik vaid teatud ilmastikuolude esinemise korral. Seetõttu tuleks koja hinnangul mõelda ka sellele aspektile ning motiveerida juhitavate tootmisvõimsuste arendamist.
Ka energia hind on tähtis
Kaubanduskoda juhtis tähelepanu, et sedavõrd suures mahus taastuvenergiale üleminek nii lühikeses ajaraamis tähendab suuri investeeringuid taastuvenergia taristusse, mille peab lõppkokkuvõttes kinni maksma tarbija. Seejuures juhib kaubanduskoda tähelepanu ka asjaolule, et taastuvenergia tootmisvõimsusi on keeruline ette prognoosida ning see muudab üsna prognoosimatuks ka sellise energia hinnataseme. Siin oleks samuti kasu juhitavatest tootmisvõimsustest, mis suudaksid väga suure nõudluse korral tuua turule täiendavaid tootmisvõimsusi ning seeläbi hoida energiahinna stabiilsemal tasemel.
Koda rõhutas, et mõelda tasuks ka sellele, kas ja mil määral on taastuvenergia sedavõrd suur osakaal realistlikult saavutatav näiteks transpordi valdkonnas. Taastuvenergial põhinevaid sõidukeid ei ole tänasel päeval veel turul nii suures koguses, et fossiilkütuste osakaalu vähendamine sellises ulatuses aastaks 2030 oleks realistlik. Lisaks sellele, et mitmed ettevõtted peaksid tegema märkimisväärseid kulutusi oma sõidukipargi uuendamisele, tuleb tõenäoliselt arvestada ka kõrgemate kütusehindadega.
Neil põhjustel tegi kaubanduskoda riigikogule ettepaneku eelnõu menetlus hetkel peatada ning paluda asjassepuutuvatel ministeeriumitel koos partnerite, sealhulgas teadusasutustega analüüsida, millised võimalused oleksid Eesti jaoks realistlikud ja rakendatavad ning millises ajaraamis.
Eelnõu on teisel lugemisel
20. septembril toimus riigikogus eelnõu teine lugemine ning tehti otsus võtta eelnõu täiskogu päevakorda 29. septembril. Kui seal otsustatakse eelnõu teine lugemine lõpetada, toimub eelnõu osas lõpphääletamine 12. oktoobril ning kui lõpphääletamisel eelnõu vastu võetakse, jõustub see eeldatavasti oktoobri viimastel päevadel.
