Euroopa Keskpanga (EKP) andmeil oli novembris kuni aastase tähtajaga hoiuste keskmine intressimäär Eestis nii kodumajapidamistele 0,37%, mis on euroala kõige madalam näitaja.
Ettevõtete keskmine kuni aastase tähtajaga hoiuste intressimäär oli novembris Eestis 0,35%. Euroala keskmised intressimäärad olid samal ajal 2,73% kodumajapidamistele ja 1,04% ettevõtetele, kirjutab ajaleht Postimees esmaspäeval.
Euroalal oli ettevõtete keskmine hoiuste intressimäär Eesti vastavast näitajast madalam Luksemburgis, kus see oli 0,12%, Hollandis 0,16%-ga, Saksamaal 0,2%-ga ja Soomes 0,22%-ga.
Soomes oli kodumajapidamiste kuni aastaste hoiuste hoiuste keskmine intressimäär 1,14% ja Saksamaal 1,06%. Veidi kõrgem kui Eestis oli kodumajapidamiste hoiuste keskmine intressimäär Luksemburgis, ulatudes 0,39%-ni, Austrias 0,89%-ga ja Belgias 0,89%-ga.
Ajalehe küsitletud asjatundjate hinnangul on keskmine intressimäär Eestis madalam peamiselt seetõttu, et eraisikud hoiustavad raha keskmiselt kaheks-kolmeks kuuks, samas kui mujal Euroopas on hoiustamise tähtaeg keskeltläbi aasta ja lühemate hoiuste intressimäärad on madalamad.
"Tugevate euroala riikide ja sarnase krediidiriskiga pankade hoiuste intresside vahel ei saa olla praegu suurt vahet," ütles Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm ajalehele. "Intresside erinevuse puhul võib tihti põhjenduseks olla lihtsalt hoiuste erinevate tähtaegade struktuur."
Hoiuste intressitase sõltub kolmest tegurist: rahapoliitilisest keskkonnast ehk EKP intressitasemest, riigis tegutsevate pankade võimest laenata turult lisaraha ja säästmise tasemest riigis, mis määrab hoiuste pakkumise, ütles Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs.
Euroala riikide vahel erineb pankade võime kaasata turult lisaraha ja säästmise tase. Pankade võimelt kaasata lisaraha sarnaneb Eesti kõige rohkem Soomega, kuna riikides tegutsevad pangagrupid olulisel määral kattuvad, ütles Tõrs.
Säästmise tase on Eestis viimase aasta jooksul kasvanud, kuid hoiuste kasv ja pankade laenuportfelli vähenemine on vähendanud pankade laenude ja hoiuste suhet, mis vähendab pankade aktiivsust hoiuseid kaasata, ütles Tõrs.
LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on pankades laenude ja hoiuste suhe kahanenud 2008. aasta 175 protsendilt praegusele 114 protsendile, mis tähendab, et Eestis tegutsevad pangad on oma laenutegevuse hoiustega ära finantseerinud ja puudub vajadus lisaraha järele.
"Seetõttu ei ole pangad motiveeritud ka kõrgemaid intressimäärasid pakkuma, vaid pigem vastupidi," ütles Kilu.
