Nimetatud valdkondadesse soovitab Komisjon suunata ka järgmise Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021-2027 vahendeid. Komisjon soovitab Eestil investeerida transpordi infrastruktuuri, mis on Eesti majandustegevuse ja ekspordi edendamise võti. Eesti raudteetransport on ülejäänud Euroopaga võrreldes arengus maha jäänud ning maanteetranspordist tulenev kasvuhoonegaaside emissioon on viimase viie aastaga suurenenud.
"Eesti on hõreda asustusega riik ja lisaks asume Euroopa äärealal. Seetõttu on hästi integreeritud transpordivõrk vajalik ekspordi toetamiseks ning majanduse arendamiseks," ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse asejuht Katrin Höövelson BNS-ile.
Transpordi puhul peaks pöörama tähelepanu ka sellele, et eri transpordiliikide, nagu raudtee-, maantee-, vee- ja lennutranspordi ühendused toimiksid hästi. "Tänase transporditaristu suurimad probleemid on vähene ühilduvus eri transpordiliikide vahel ning madal säästlikkus," lisas Höövelson.
Teise osana investeeringutest soovitab Komisjon investeerida teadus- ja arendustegevusse, mis toetab innovatsiooni. "Eelkõige on vajalik suurendada erasektori investeeringuid. Praegu investeerivad Eesti ettevõtted teadus-arendustegevusse 0,61 protsenti SKP-st. See on poole vähem kui Euroopas keskmiselt, seega arenguruumi on päris palju," ütles Höövelson.
Höövelsoni sõnul mõjutavad erasektori investeeringud innovatsiooni, uute tehnoloogiate kasutuselevõttu või digitaliseerimisse väga otseselt just tootlikkuse kasvu. "Mida innovaatilisem ja teadmistepõhisem on ettevõtlus, seda targemaid tooteid ja teenuseid saame pakkuda ja seda rohkem on võimalik ka Eesti riigi konkurentsivõimet kasvatada."
Komisjoni hinnangul võiksid teadusuuringud olla paremini ühitatud Eesti majanduse vajadustega. "Oluline on teha rakendusuuringuid ja arendada teadust nendes valdkondades, mis on kooskõlas majanduse vajadustega, et oleks võimalik neid teadussaavutusi ka reaalses ettevõtluses rakendada. See on üks võimalus, kuidas suurendada innovaatilisust ja kasvatada majanduse konkurentsivõimet," rääkis Höövelson.
Komisjon märgib soovitustes, et Eesti valitsus on küll rakendanud mitmeid meetmeid teadus- ja arendustegevuse puudujääkide vähendamiseks, kuid need ei ole suurt mõju avaldanud.
Olulise investeeringukohana toob Komisjon välja ka ressursi- ja energiatõhususe suurendamise. Höövelsoni sõnul on Eesti ressursitootlikkuse näitajad kolm korda nõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt ning vahe teiste riikidega kasvab.
Üheks näiteks ressursi- ja energiatõhususe valdkonnas on taastuvenergia kasutamine transpordisektoris. "Täna on taastuvenergia osakaal transpordisektoris 0,4 protsenti, mis jääb kõvasti alla seatud eesmärgile, milleks on 10 protsenti. Seega energia- ja ressursitõhususe osas on meile veel pikk maa minna," märkis Höövelson.
Euroopa Komisjon esitas kolmapäeval 2019. aasta riigipõhised soovitused, milles antakse kõikidele liikmesriikidele majanduspoliitilisi suuniseid järgmiseks 12–18 kuuks.
