Tulevase ühtekuuluvuspoliitika kavandatud eelarves aastateks 2021–2027 on jooksevhindades ja inflatsiooni arvestades 373 miljardit eurot kulukohustusi. Jätkuvalt on kavas suunata ressursid piirkondadesse, kus neid vajatakse enim, et ülejäänud EL-ile järele jõuda, teatas Euroopa Komisjoni pressiteenistus.

Ühtekuuluvuspoliitika eraldised Eesti jaoks ulatuksid uues eelarveraamistikus 2018. aasta püsihindades 2,9 miljardi euroni ning jooksevhindades 3,3 miljardi euroni. Praegu saab Eesti toetusi umbes 3,5 miljardit eurot.

"Järgmisel kümnendil aitab ühtekuuluvuspoliitika kõigil piirkondadel ajakohastada oma tööstust, investeerida innovatsiooni ning minna üle vähem süsihappegaasiheidet tekitavale ringmajandusele. Lisaks sellele toetab ettepanek ettevõtlussõbraliku keskkonna loomist Euroopas, tagades vajalikud tingimused majanduskasvuks, töökohtade loomiseks ja investeeringuteks," märkis Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen.

Komisjoni teatel kavatsetakse uuendatud ühtekuuluvuspoliitika raames keskenduda prioriteetidele, mille puhul on El-i toetusest kõige rohkem abi – suurem osa Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi investeeringutest eraldatakse valdkondadele nagu innovatsioon, väikeettevõtjate toetamine, digitehnoloogiad, tööstuse ajakohastamine ja võitlus kliimamuutuse vastu.

Toodi ka välja, et edaspidi soovib komisjon paremini arvesse võtta piirkondlikku arengut, et tagada suuremahuline toetus väikese majanduskasvu ja sissetulekuga piirkondadele, peamiselt Lõuna- ja Ida-Euroopas. Kuivõrd Ida- ja Kesk-Euroopa riikide majanduskasv ning ühtlustumine EL-i keskmisega on olnud Lõuna-Euroopast tempokam ning lisaks SKP-le elaniku kohta võetakse kasutusele uued kriteeriumid nagu noorte töötus, madal haridustase, kliimamuutus ning pagulaste vastuvõtt ja lõimimine, on toetuse suurenemist eelkõige oodata aga just Lõuna-Euroopal.

Kolmandaks tegi komisjon ettepaneku lihtsustada pikaajalise eelarvega seotud eeskirju ja vähendada bürokraatiat. Edaspidi kohaldataks ühtseid eeskirju Euroopa Liidu seitsme fondi suhtes, mida hallatakse koostöös liikmesriikidega. See lihtsustab EL-i fondidest rahastatavate programmide haldajate tegevust ja võimaldab luua tihedama seose ka muude EL-i eelarvest rahastatavate vahenditega: näiteks võivad liikmesriigid suunata osa oma ühtekuuluvuspoliitika ressurssidest programmi "InvestEU".

Uus raamistik tagaks nii pikaajaliste investeeringute kavandamiseks vajaliku stabiilsuse kui ka asjakohase paindlikkuse, et tulla toime ettenägematute sündmustega, märkis komisjon. Vahepealse läbivaatamise tulemusena tehakse ka kindlaks, kas programme on vaja rahastamise kahe viimase aasta jooksul muuta, ning väheses ulatuses võimaldatakse vahendeid EL-i programmide raames ümber paigutada.

Neljandaks tegi komisjon ettepaneku tugevdada seost ühtekuuluvuspoliitika ja Euroopa poolaasta vahel, et luua Euroopas majanduskasvu ja ettevõtlust soosiv keskkond ning kasutada täielikult ära nii EL-i kui ka riiklike investeeringute kogu potentsiaal.