Reedel teatas Euroopa Komisjon, et on vastu võtnud ajutise raamistiku teise täienduse, mis lubab riikidel lisaks eelnevatele meetmetele ettevõtjaid (v.a finantssektori ettevõtjad) kriisi mõjude leevendamiseks rekapitaliseerida. Komisjon on kehtestanud hulganisti tingimusi, millele selline konkurentsi moonutav meede igakordselt vastama peab (et Komisjon riigile loa annaks). 

Kirjeldan alljärgnevalt vaid kõige olulisemaid neist:

• riigi sekkumiseta lõpetaks abisaaja tegevuse või tal oleks tõsiselt raske seda jätkata (väljendab eelkõige võla suhte kapitali);
• sekkumine on üldistes huvides (eelkõige kui ettevõtja raskused tooksid kaasa sotsiaalprobleemid, turutõrke, innovatiivse või süsteemi suhtes olulise ettevõtja turult väljumise või olulise teenuse katkemise ohu);
• abi saaja ei ole võimeline leidma finantseerimist turgudelt jõukohastel tingimustel ja olemasolevad riigi poolt vastu võetud meetmed ettevõtjate likviidsuse tagamiseks ei ole piisavad abi saaja elujõu säilitamiseks;
• abi saaja ei olnud raskutes ettevõtja 31. detsembri 2019 seisuga grupierandi määruse tähenduses. Abi saajaga integreeritud ettevõtjate puhul, kes olid 31. detsembri 2019 seisuga raskustes, tuleb tagada, et abi ei ristsubsideeriks nende majandustegevust;
• rekapitaliseerimise summa ei tohi ületada abi saaja minimaalset vajadust, et „alles jääda“ ega tohi ületada COVID-19 kriisile eelnenud (ehk arvestuslikult 31. detsembri 2019) kapitalistruktuuri taastamist;
• riik peaks meetmelt saama võimalikult palju tulu (mida lähemal turutingimustele, seda parem);
• majanduse stabiliseerumise järel peaks riik „välja ostetama“ ning meede peaks sisaldama algusest peale mehhanismi, mis järk-järgult stimuleerib abi saaja huvi riigi välja ostmiseks (ehk suurendab riigi tulu – abi saajal peab kehtestatavate väljaostu tingimuste järgi olema majanduslik huvi võimalikult varakult kaasata riigi asemel alternatiivset kapitali turult). Komisjon on viidanud, et kui 4 aastat pärast riigipoolset kapitalisüsti ei ole riik müünud vähemalt 40% omandatud osalusest, peaks järk-järguline mehhanism aktiveeruma. Abi saaja peaks riigi esimesel võimalusel välja ostma. 
• osaluse omandamine riigi poolt ei tohi toimuda hinnaga, mis ületab osaluse keskmist (turu)hinda 15 päeva jooksul enne abisaaja abipalvet;
• konkurentsimoonutuse vältimiseks ei tohiks abi saaja riigiabi toel agressiivselt tegevust laiendada ega ülemääraseid riske võtta. Piiratud on abi saaja poolt ka konkureerivates ettevõtjates osaluste omandamine;
• kuni riik ei ole välja ostetud, ei või abi saaja dividende maksta. Kuni riik ei ole 75% ulatuses välja ostetud, ei või abi saaja juhatuse liikmete tasu ületada nende tasu 31. detsembri 2019 seisuga;
• abi saajad, kes ei ole väike- ega keskmise suurusega ettevõtjad ja kelle puhul rekapitaliseerimise määr ületab 25% kapitalist, peavad näitama usaldusväärse riigi väljumisstrateegia (väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad on ettevõtjad, millel on vähem kui 250 töötajat ja mille aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot);

Eelkirjeldatud kujul riigiabi võib anda kuni 30. juunini 2021. Oluline on seejuures rõhutada, et eelnev ei kohaldu turutingimustel tehtud investeeringutele – sellisel juhul pole kapitaliseerimine riigiabi ega vaja komisjoni eelnevat nõusolekut.