Majanduskliima indeks on alla 6,0 punkti olnud nüüd juba kolm kvartalit järjes ja seda on suuresti põhjustanud, lisaks euroala majandus- ja finantsprobleemidele, Vene-Ukraina konflikt.
Eesti majanduse hetkeolukorda septembris hindas ekspertide paneel 5,2 punktiga. Võrdluseks olgu märgitud, et Müncheni IFO WES vaatluses osalenud 121 riiki hindasid oma jooksvat majandusolukorda keskmiselt 5,1 punktiga, sellest Euroala riigid keskmiselt 4,6 punktiga.
EKI eksperdid on seda meelt, et lähemal 6 kuul püsib praegune st enam-vähem soodne majandusolukord. Prognoositakse, et 6 kuu pärast on ekspordi ja impordi mahud praegusest mõõdukalt suuremad, kuid kaubavahetuse defitsiit kasvab. Inflatsiooniline surve lähikuudel nõrgeneb veelgi.
Esialgsel hinnangul kujuneb Eesti majanduskasvuks tänavu 2%, maailmas tervikuna aga 3,4%.
Maailmamajandus tervikuna on III kvartalis paranenud ning seda suuresti USA, Hiina ja India arvel. Maailma majanduskliima indeks on liikunud tõusutrendil enam kui aasta, kuid samas on kasvanud ka risk, et olukord võib muutuda halvemaks
Eesti ettevõtlussektori olukorda iseloomustav majandususaldusindeks (tasandatud) oli septembris 99,7, mis on ligilähedane indeksi pikaajalisele keskmisele ja 1,2 punkti kõrgem kui juunis. Elanikkonda esindav tarbijabaromeeter näitas aga, et perede kindlustunne on juuniga võrreldes natuke langenud, kuid on selgelt parem pikaajalisest keskmisest. Töötleva tööstuse kindlustunne on mõõdukalt madalam kui juunis, põhjuseks eksporttellimuste vähenemine. Ehitusettevõtete kindlustunne püsib endiselt madal, kuid tellimuste seis on veidi parem kui 3 kuud tagasi. Hoonete ehituses on olukord parem kui rajatiste ehituses. Jaekaupmeeste kindlustunne on küll natuke tagasihoidlikum kui eelmise aasta septembris, kuid on endiselt hea. Teenidusettevõtete olukord on nõudluse vähenemise tõttu natuke halvem kui 3 kuud tagasi. Nõudlus on vähenenud kinnisvara-, transpordi-, logistika- ja turismiteenuste sektoris, edukad on infotehnoloogia ja telekommunikatsioonisektor.
