Olukorras, kus ülekandevõrgule ehk Eleringile kuulub suur osa ka 110-kilovoldisel pingel töötavat ja jaotusvõrgu funktsiooni täitvat võrku, leiab konkurentsiamet, et see ei ole efektiivne, kui tema kõrval arendab jaotusvõrku ka Elektrilevi. Seepärast on konkurentsiamet teinud nii rahandusministeeriumile kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku kaaluda praeguse olukorra ülevaatamist.

Konkurentsiameti seisukoht on, et Eleringile kuuluv jaotusvõrk tuleks anda Elektrilevile või ühendada elektrivõrgud ühtsesse ettevõtjasse. "Oma kirjas soovitasime, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koos rahandusministeeriumiga analüüsiksid ühiselt läbi, milline osa tuleks üle anda ja milline mitte," rääkis konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.

Eleringi juhatuse esimehe Taavi Veskimäe sõnul on konkurentsiameti soovitus Eesti elektrivõrgu ühtsemaks haldamiseks iseenesest igati kiiduväärt. "Aga sisulise efekti saavutamiseks tuleks minna samm edasi. Moodustada kõigi riigi omanduses olevate ühesuguse ärimudeli sajaprotsendiliselt reguleeritud alusel tegutsevate ettevõtete põhiselt ühe energiavõrgu ettevõtte," pakkus Veskimägi.

Tema sõnul on Elering valmis kaaluma ka Elektrilevi osaluse omandamist Eesti Energialt. "See looks sisulise sünergia läbi võrgu ühtse planeerimise, haldamise, opereerimise ja digiteerimise ning tooks tarbijale kaasa madalama võrgutasu," ütles Veskimägi.

Ka näeb ta, et varem või hiljem tuleb Elektrilevi nagunii eraldada Eesti suurimast energiatootjast ja -müüjast Eesti Energiast energia jaeturul võrdse konkurentsi tagamiseks.

Elektrilevi juhatuse esimehe Tarmo Mere sõnul on Elektrilevi ja Elering olnud kirjavahetuses seoses jaotusfunktsiooni kandva 110-kilovoldise pingega elektrivõrgu liitmisega Elektrilevi koosseisu. "Hetkel on valdav osa sellest võrgust Eleringi käsutuses, kuid olemuslikult on tegemist jaotusfunktsiooni kandva elektrivõrguga ehk Elektrilevi tegevusvaldkonnaga," märkis Mere.

Tema sõnul räägib pigem Elektrilevi kui 110-kilovoldise pingega võrgu haldaja kasuks asjaolu, et ettevõttel oleks võimalik praegu Eleringile kuuluva jaotusvõrgu omanikuna planeerida võrgutöid odavamalt ja muuta elektrivõrguga liitumisi klientidele mugavamaks.

Veskimägi on aga seisukohal, et Eesti tingimustes eeldab elektrisüsteemi varustuskindluse tagamine nii tava- kui ka avariiolukorras ühtset käitamist ning selleks vajalikke ühtseid tehnilisi tingimusi ja võrgu juhtimispõhimõtteid. "110-kilovoldise pingega võrk reserveerib 330-kilovoldise pingega võrku ja sündmused või avariid 330-kilovoldise pingega võrgus mõjutavad otseselt 110-kilovoldise pingega võrgu seadmeid, tekitades 110-kilovoldise pingega võrgus näiteks ülekoormust," rääkis Eleringi juht. Tema sõnul on sellises olukorras lihtsam ja ka lõpptarbijale mugavam, kui kogu protsessil oleks üks omanik.

Konkurentsiameti peadirektor märkis aga, et kui valida selle vahel, kas oleks lihtsam anda Eleringi käsutuses olev jaotusvõrk üle Elektrilevile või ühendada ettevõtted, siis ühendamine on kindlasti lihtsam. "Välditaks aegavõtvat protsessi ja vaidlusi, milline osa võrgust tuleks üle anda ja milline mitte," ütles Ots.

Elektrilevi omanikfirma Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul ei eelnenud põhivõrgu Eesti Energiast eraldamisele ammendavat analüüsi. "Selle tagajärjel sattus Eleringi kätte ka selliseid varasid, mis tegelikult põhivõrguga seotud ei olnud," ütles ta.

"Probleem on tekkinud näiteks mikrotootjate liitumisel elektrivõrguga. Osal juhtudel tuleb Elektrilevil osta Eleringilt kas trafo või paigaldada see ise – see tähendab raskesti prognoositavat kulu ning pikka tarneaega, mis raskendab liitumist. See teema oli maikuus käsitlemisel ka riigikogu majanduskomisjonis. Leiti, et parim lahendus võiks olla 110-kilovoldise võrgu toomine Elektrilevi alla," rääkis Sutter.