Swedbanki, Eesti Panga ja rahandusministeeriumi analüütikute sõnul mõjutas tarbijahindade kasvu mullu peamiselt välismaine hinnasurve.

Swedbanki Balti investeerimiskeskuse analüüsiosakonna juhataja Kristjan Tamla sõnul mõjutasid tarbijahindade kasvu eelmisel aastal peamiselt välismaised hinnasurved: aasta alguses kallines rahvusvahelistel turgudel kütus ning suvekuudel tegid järsu hüppe toiduainete hinnad.

Lisaks mõjutas imporditavate kaupade hinnakasvu terve aasta esimese poole nõrgenenud euro vahetuskurss, märkis Tamla oma kommentaaris 2012. aasta tarbijahinnaindeksi (THI) kohta.

"Edaspidi on oodata välismaiste hinnasurvete järkjärgulist taandumist. Rahvusvahelistel kütseturgudel on nõudlus ja pakkumine praegu suhteliselt hästi tasakaalus ning uut suurt kütusehindade hüpet pole hetkel oodata. Samuti on viimastel kuudel aset leidnud euro vahetuskursi kallinemine," rääkis Tamla.

Sisemaised hinnasurved on analüütiku sõnul seevastu aga sel aastal suurenemas. Lisaks elektrienergia kallinemisele, mis peaks hinnataset tõstma ligikaudu ühe protsendi võrra, on aasta jooksul kerkimas ka tubaka ning alkoholi aktsiisimäärad, lausus ta. "Ei saa ka välistada, et palgakasvu ja tootlikkuse vahekord nihkub rohkem inflatsioonisurveid suurendavas suunas," ütles Tamla.

Kokkuvõttes peaks Tamla hinnangul 2013. aasta keskmine tarbijahindade kasv jääma siiski madalamaks kui eelmisel aastal, kuid see hakkab selgemalt esile tulema aasta teisel poolel.

Eesti Panga majanduspoliitika allosakonna juhataja Rasmus Kattai sõnul põhjustasid hinnakasvu 2012. aastal peamiselt sündmused välisturgudel. "Muu hulgas tõusis toornafta hind maailmaturul kolmandat aastat järjest. Energiaallikatest kallinesid kiires tempos ka soojusenergia ja elekter, vastavalt 14,4 protsenti ja 10,7 protsenti."

Toiduainete inflatsiooni iseloomustas eelmisel aastal suur heitlikkus, märkis Kattai. Esimesel poolaastal toidutoormed maailmaturul odavnesid, kuid seejärel toimus järsk pööre kiirema hinnatõusu suunas, sest mitmes piirkonnas olid ilmaolud halvad.

Detsembri kuise hinnalanguse kohta novembriga võrreldes ütles Kattai, et see tulenes peamiselt mootorikütuste ja alkohoolsete jookide odavnemisest. Aastavõrdluses inflatsiooni struktuuris suuri muutusi tema sõnul ei toimunud – suurema osa hinnatõusust põhjustas toiduainete kallinemine ja eluasemekulude kasv.

Alusinflatsioon jäi Eesti Panga teatel stabiilsena 1,3 protsendi tasemele.

Keskpanga prognoosi kohaselt kasvab 2013. aastal tarbijahindade harmoneeritud indeks (HICP) 3,6 protsenti.

"Aasta esimeses pooles avaldab tarbijahindadele mõju jaanuaris kallinenud elekter, kuid ka alkoholi ja tubakaaktsiisi tõus. Teisel poolaastal inflatsioonitempo aeglustub, seda eeldusel, et toormete hinnasurved leevenevad," märkis Kattai.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul tõusid hinnad eelmise aasta kokkuvõttes sarnaselt rahandusministeeriumi suvise prognoosiga 3,9 protsenti. Detsembri tarbijahindade kohta ütles ta, et 3,5-protsendine aastane inflatsioon on viimase kahe aasta madalaim tase.

Eelmise aasta kokkuvõttes kujunes inflatsioon madalamaks kui 2011. aastal, mil see ulatus toidu kiire hinnatõusu tõttu viie protsendini, märkis analüütik.

Möödunud aastal mõjutasid Pungase sõnul hindu kõrgete toorainehindade ja nõrgenenud euro tõttu enam välistegurid. "Kodumaiste tegurite mõju kajastav baasinflatsioon mõnevõrra suurenes, kuid on vaatamata laiapõhjalise palgakasvule endiselt vaoshoitud," ütles ta.

Eurostati metoodika järgi arvutatud baasinflatsioon oli möödunud aastal hinnanguliselt 2,7 protsenti. "Majanduse hea käekäigu tõttu on palgakasv viimased poolteist aastat ületanud inflatsiooni, mis tähendab, et inimeste ostujõud on suurenemas. Samas ostujõu kriisieelse taseme saavutamiseni läheb veel aega," kommenteeris Pungas.

Euroala hinnatõus oli detsembris esialgsel hinnangul 2,2 protsenti ja möödunud aasta kokkuvõttes 2,5 protsenti. Vaatamata euroala majanduslangusele on hinnatõus kõrgete toorainehindade tõttu jätkuvalt üle Euroopa Keskpanga soovitud taseme, märkis Pungas.

Rahandusministeeriumi teatel võib Eestis inflatsioon elektrituru avanemise tõttu selle aasta alguses ajutiselt kiireneda pea nelja protsendini.

Välisturgudel on hinnasurved maailmamajanduse nõrkuse tõttu taandunud ning soojuse hinnatõusu pidurdumine ja stabiliseeruv kütuse hind kompenseerib elektrituru avanemise mõju. Seetõttu võib aasta kokkuvõttes oodata hinnatõusu alanemist 2013. aastal 3,5 protsendini, prognoosis ministeerium.

Statistikaameti teatel tõusis möödunud aastal THI 2011. aasta keskmisega võrreldes 3,9 protsenti. Möödunud aasta detsembris olid tarbijahinnad 0,1 protsenti madalamad kui sama aasta novembris ja 3,5 protsenti kõrgemad kui aasta varem detsembris.