Toimetulekutoetuse ja üksikvanema täiendava toetuse maksmiseks kulus tänavu poolaastal 11,5 miljonit eurot, mis on 34 protsenti rohkem kui 2015. aasta samal perioodil. Taotluste arv on sellel perioodil suurenenud 6 protsenti, ülejäänud osas on vajaduse tõus tingitud toimetulekupiiri kasvust 130 euroni, selgub rahandusministeeriumi koostatud ja valitsuse istungile saadetud eelnõu seletuskirjast.
Täiendavaid vahendeid saavad 96 omavalitsust, millel eeldatavasti ei jagu olemasolevatest vahenditest aasta lõpuni. Arvestatud on, et aasta kulud tulevad 1,75 korda suuremad kui tegelikud kulud 2016. aasta esimesel poolaastal. Riigieelarvesse arvestusliku kuluna planeeritud toimetulekutoetuse maksmise hüvitisest jääb muudatuse järgselt veel jaotamata 2,2 miljonit eurot.
Vajaduspõhise peretoetuse maksmiseks kulus tänavu poolaastaga 1,9 miljonit eurot, mis on 8,7 protsenti rohkem kui 2015. aasta samal perioodil. Kuuline toetuse saajate arv on sellel perioodil suurenenud 8,5 protsenti. Täiendavaid vahendeid antakse 139-le KOV-ile, millel eeldatavasti ei jagu olemasolevatest vahenditest aasta lõpuni. Riigieelarvesse arvestusliku kuluna planeeritud vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitisest jääb muudatuse järgselt veel jaotamata 3,08 miljonit eurot.
Rahandusministeerium jälgib jooksvalt toimetulekutoetuse ja vajaduspõhise peretoetuse maksmise hüvitise kasutamist. Kui rohkem kui ühel KOV-il hüvitise aasta alguse jäägist ja jooksval aastal juurde antud vahenditest toetuse maksmiseks aasta lõpuni ei piisa, on rahandusministeeriumil õigus ette valmistada ja valitsusele otsustamiseks esitada korraldus täiendavate vahendite andmiseks eeldatava puudujäägi ulatuses.
Eelnõu rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid riigieelarvele.
