"Loomulikult on mõistetav kõigi taotlejate pettumus, kes seekordses voorus veel taotluse esitamiseni ei jõudnud, kuid 80 miljonit oli ainult ühe vooru eelarve. Korterelamute rekonstrueerimistoetuse kogueelarve on lähiaastateks 330 miljonit eurot ning Kredexile on oluline, et renoveerimistoetuse otsuse saaksid võimalikult peatselt kõik ühistud, kel renoveerimine plaanis. Kogueelarvet ühekorraga kättesaadavaks teha pole siiski võimalik, sest see tooks kaasa niiöelda renoveerimisplahvatuse kitsas ajaaknas, mis omakorda tõstaks kiirelt ehitushindu ja raskendaks pädevate ehitajate leidmist. See pole ühegi ühistu huvides ning seaks potentsiaalselt ohtu ka valmivad renoveerimisprojektid," ütles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutuse kommunikatsioonispetsialist Piret Malv.
Malv selgitas, et seekord käis taotlemine ajalises järjekorras, et anda võrdne võimalus kõigile neile ühistutele, kes olid eelmisest voorust möödunud kahe aasta jooksul jõudnud kindlale otsusele oma kodumaja rekonstrueerida. "Kokku esitati viimases voorus 212 taotlust ning kuigi enamik kortermaju asub suuremates linnades, siis esitati hoopis maapiirkondade kortermajade terviklikuks rekonstrueerimiseks rohkem taotlusi, kõige enam Lõuna-Eestist. Suurematest linnadest ehk Tallinnast, Tartust ja Pärnust esitati kokku vaid 29 taotlust ehk pisut enam kui kümnendik taotlustest," lisas ta.
Ühendasutuse esindaja toonitas, et taotluste esitamisel olid kõik ühistud võrdses seisus. "Korterelamute rekonstrueerimistoetuse määrus sätestab taotlejale õiguse kõrvaldada puudused 30 tööpäeva jooksul. Kõigil huvilistel oli võrdselt võimalik enne taotlemist tutvuda kõigi toetuse määruses kehtestatud tingimustega, Kredexi kodulehel oleva toetuse taotlemise juhendi ning toetuse e-taotlemise süsteemiga. Taotluste puudused olid erinevad, mistõttu pole põhjust arvata, et puudustega taotlusi esitati tahtlikult. Rekonstrueerimisprojektid on keerulised ning taotluste puuduste kõrvaldamiseks aja andmine on ka toetuse andmise senine praktika," kinnitas Malv.
Tänavu aprillis jagas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kredexi ühendasutus 2023. aastaks planeeritud korterelamute rekonstrueerimistoetust, mille said Eesti Omanike Keskliidu väitel korteriühistud, mis esitasid teadlikult puudustega avalduse ja garanteerisid seeläbi endale koha toetuse saajate nimekirjas.
"Olukord, kus Kredexi poolt jagatavate korterelamute toetuse saamisel on eelisseisus kaval-antsud, mitte tegelikud abivajajad, näitab, et korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotlusvoorudest on saanud farss. Piiratud toetusressursi tingimustes on selle tulemuseks vähekindlustatud elanike elukvaliteedi edasine halvenemine ning elamute energiatõhususele seatud eesmärkide mittesaavutamine," ütles omanike liidu juht Andry Krass eile pressiteate vahendusel.
