Jaanuaris tõusid hinnad kuuga 0,7 protsenti ning aastane hinnatõus aeglustus detsembri 3,5 protsendilt jaanuaris 3,4 protsendini. Euroala inflatsioon langes jaanuaris esialgsel hinnangul kütuse hinnatõusu pidurdumise tõttu 2 protsendini. Jaanuaris oli inflatsioon oodatust tagasihoidlikum. Elektrituru avanemise mõju pehmendasid hooajalised allahindlused ning osa teenuste odavnemine, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Jaanuaris mõjutas hinnatõusu eelkõige elektrituru avanemine, mis koos võrgutasude tõusuga tõi kaasa elektri pea 24 protsendise kallinemise kodutarbijatele. Selle mõju inflatsioonile oli märkimisväärne 0,9 protsenti. Aasta alguses tõusnud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäärad mõjutavad hindu suuremal määral järgmisel kuul, kui eelmise aasta lõpus soetatud varud on realiseeritud. Osaliselt tasakaalustas nende tegurite mõju tasuta ühistranspordi kehtestamine Tallinnas.
Elektri kallinemise kaudseid mõjusid teiste kaupade hindadele, kus elektrikulude osakaal on suurem, ei täheldanud. Samas, kui konkurents võimaldab, ei ole välistatud nende lisandumine lähikuudel.
Riiete ja jalatsite hooajalised allahindlused olid jaanuaris viimaste aastate suurimad. Tõenäoliselt on kaupmehed tarbijate kasvavate kulutuste taustal suurendanud riiete kaubavalikut, mistõttu varud on suurenenud. Inflatsiooni mõjutas ka kaugkütte ning sideteenuste odavnemine. Kaugkütte odavnemist soodustas kütuste mõningane hinnalangus välisturgudel ning viimastel ktoimunud euro tugevnemine.
