Väikese ja avatud riigina sõltub Eesti majanduse käekäik sellest, mis toimub maailmamajanduses ja kuidas läheb meie kaubanduspartneritel.
Meie peamine eksportiv majandusharu, töötlev tööstus, veab kaupu välja 70% oma kogukäibest. Välisnõudlus ja, koos sellega, meie eksport möödunud aastal aga vähenes. Kuigi Euroopas majandus tasapisi paranes ning ka Eesti ettevõtted suurendasid paljudesse riikidesse oma eksporti, siis valdava osa ekspordi languse taga oli Venemaa turg. Kui eraldada meie koguekspordist elektroonika, elekter, mustmetallid, keemia- ja põlevkiviõlitooted, piimatooted ja joogid (ehk ligikaudu veerand kaupade ekspordist), oleks meie eksport möödunud aastal kasvanud ja andnud ka tugevama panuse majanduskasvu.
Nimetatud kaupade languse põhjuseks ei ole aga meie ekspordi halvenenud konkurentsivõime, vaid madalad naftahinnad, Venemaa sanktsioonid ja vähenenud nõudlus, elektroonikatoodete juures ühe ettevõtte tootmisotsused ja konkurentsiteemad maailmaturul ning elektritoodangu vähenemine impordi suurenemise tõttu. Ehk kokkuvõttes Eesti jaoks välised tegurid, mida me muuta ei saa. Lisaks nõrgale nõudlusele, vähendas ettevõtete käibeid hindade langus.
Vastupidiselt ettevõtetele, on Eesti tarbijatel aga viimastel aastatel hästi läinud. Eesti inimesed on viimaste aastate jooksul muutunud märgatavalt rikkamaks – nende netofinantsvarad (ehk palga ja väärtpaberite ning laenukohustuste vahe) on inflatsiooniga kohandatuna kasvanud enam kui kaks korda. Palgad kasvavad kiiresti ja tarbimine on tugev, mis mõistagi on kasulik sisenõudlusele suunatud tegevusaladele. Paraku ei ole selline kahestunud majandus pikalt jätkusuutlik.
Vähenenud käive ja ebakindlus välisnõudluse paranemise suhtes pidurdab omakorda ettevõtete investeerimist, samal ajal kui kõrged tööjõukulud muudavad töötajate palkamise üha raskemaks. Eestis on küll kõrged tööjõumaksud, kuid kõrgele tõusnud tööjõukulude taga on ka liiga kiire palgakasv. Kiire palgakasvu põhjuseks on aga tööjõu nappus ning madal tööpuudus.
Möödunud aastal avaldatud rahvusvahelise maksukonkurentsi indeksi järgi oli Eesti maksusüsteem OECD riikidest kõige konkurentsivõimelisem. Meie tugevusteks peetakse eelkõige ettevõtete tulumaksuvabastust jaotamata kasumilt ja ühtlast tulumaksumäära. Samas, viimasel ajal ei ole ettevõtete tulumaksuvabastusel piisavat mõju olnud, kuna ettevõtete investeerimishuvi on vähenenud. Sellest ei saa otsest kasu ka alustavad ettevõtted ja need, kes kasumit (veel) ei teeni, samas kui kõrged tööjõumaksud suurendavad tööjõukulusid.
Kuigi meie ettevõtete investeeringute tase SKP-s on veel Euroopa Liidu mõistes kõrge, on see langenud juba viimase 20 aasta madalaimale tasemele (jättes arvestusest välja 2009. aasta majanduslanguse). Kui siia juurde lisada vähenev tööjõud, saame tulemuseks majanduse aeglasema kasvuvõime. Samas tuleb arvestada, et Eesti majandus on viimase viie aasta jooksul kasvanud Euroopa kiireimate hulgas.
Ühe aasta majanduskasvu aeglustumise põhjal ei saa teha veel järeldusi, justkui me oleksime midagi kardinaalselt valesti teinud. Majanduskasvu aeglustumine on loomulik konvergentsis kõrgema tulutasemega riikidega. Eesti SKP ostujõupariteedi järgi on tõusnud 2005. aasta 59%-lt EL-i keskmise suhtes 76%-ni ülemöödunud aastal. Ka tarbijahindade tase on meil samal ajal tõusnud 76%-ni EL-i keskmisest (Lätis ja Leedus vastavalt 70% ja 63%).
World Economic Forumi maailma konkurentsivõime indeksi järgi oli Eesti konkurentsivõimelt möödunud aastal maailmas 30. kohal. See positsioon küll ühe koha võrra alanes, kuid indeks ise jäi samaks. Viimastel aastatel oleme paremuse suunas liikunud ning asume ka tublisti kõrgemal kohal kui Leedu ja Läti ning ka näiteks Poola, Itaalia ja Hispaania. Swedbanki arvutatud Läänemere maade konkurentsivõime indeksi järgi on Eesti ärikeskkond paranenud juba kolm aastat järjest. Võrreldes lähiregiooni keskmisega on meil tugevam finantssektor, paremad tingimused väliskaubanduseks, hea valitsemistava ja innovatsioonikliima.
Eestisse tehtud välisinvesteeringute osakaal meie majanduses on olnud ja on ka praegu Euroopa Liidu kõrgeimate hulgas, sealhulgas oluliselt kõrgem kui Lätis ja Leedus. See annab tunnistust usaldusest ja huvist Eestisse investeerimise suhtes ning seda kinnitavad omakorda ka lõunanaabritega võrreldes Eesti kõrgemad riigireitingud. Samas, koos majanduskasvu aeglustumisega on Eestisse tehtud välismaiste otseinvesteeringute kasv aeglasem.
Kui rääkida majandusest, siis peaks riigi ülesanne olema majandustegevuseks parimate tingimuste ning sellise majandusmudeli tekkimisele kaasaaitamine, mis oleks ka ajas võimalikult püsiv. Me teame, et tehnoloogia kiire arengu tõttu on paarikümne aasta pärast kadunud üsna palju praeguseid ameteid ja asendunud täiesti uutega. Kuid valida kindlaid tegevusalasid, mida eelisarendama hakata, ei ole minu arust mõistlik. Tuleviku kasvuvaldkonnad arenevad välja ühest küljest maailmas toimuvate arenguprotsesside ja Eesti kasvueeliste, teisalt aga ettevõtete endi otsingute, sealhulgas nende õnnestumiste ja ebaõnnestumiste tulemusel.
