Nii nagu iga uue harjumusega, on kõige raskem astuda esimene samm investeerimisega alustamise suunas. See nõuab mõtteviisi muutust, kuid mõne aasta pärast võivad kasud olla oluliselt suuremad kui investeerimata jätmisel. Sest kui ei investeerita, siis mitte ainult ei kasutata ära võimalust raha kasvatada, vaid lastakse oma raha väärtusel langeda ka inflatsiooni tõttu.
Enne investeerimisega algust tegemist, mõtle läbi järgmised punktid:
Millised on eesmärgid?
Tuleb välja mõelda, millised on eesmärgid investeerimisel ja kui hästi riski talutakse. Keegi ei garanteeri, et investeerimine toob ka raha sisse, kuid korraliku plaani välja töötamine ja selle järgimine aitab eesmärkidele lähemale jõuda. Tuleks endalt näiteks küsida, kas investeeritavat summat ei lähe lähiaastatel vaja? Investeerimist tuleks võtta kui raha, mis toodab raha juurde. Kui on plaan teha mõni suurem ost, tuleks selle jaoks eraldi raha koguda, mitte asuda seetõttu investeeringuid müüma.
Millise summaga alustada?
Investeerimise juures tuleks mõelda pikaajaliselt, sest aeg on investori parim sõber. Tihti kiputakse arvama, et alustamiseks on vaja korraga suuri summasid, kuid nii see pole. Alustada saab ka paarikümne euroga ja ajapikku summasid suurendada. Kui igakuiselt raha juurde investeerida, koguneb mingi aja pärast juba suurem summa kokku. Väikeste summadega investeerides on üks eelis see, et saab aktsiaid erinevate hindadega juurde soetada. Näiteks kui aktsiahind on languses, saab nende juurde ostmisega keskmise hinna paremaks.
Samuti tuleks kõrvale panna piisavalt palju raha, et olla valmis ootamatuteks juhtumiteks, näiteks töötuks jäämine. Sellise hädaabifondi suurus võiks olla vähemalt kuue kuu sissetulek. Hädaabifondi ei tohiks kindlasti mitte ära tarbida ega ka börsidele investeerida.
Pööra tähelepanu kuludele
Kuna väikeste summade puhul võivad teenustasud moodustada märkimisväärse osa investeeringu suurusest, tasuks teada, et võimalik on investeerida ka ilma teenustasudeta. Näiteks ostes läbi Swedbanki pensioni kolmanda samba fondide (V-fondid: V30, V60, V100, V100 indeks) või Balti aktsiaid.
Investeerimine on risk
Kõik investeeringud kätkevad endas suuremat või väiksemat riski. Kui on plaan osta finantsvarasid, on tähtis teada, et võib raha kaotada. Kuna risk ja tootlus käivad käsikäes, siis mida kõrgem risk, seda kõrgem ka tootlus ja vastupidi. Kui on plaan investeerida pikaajaliselt (alates vähemalt kahest aastast), tasuks kindlasti investeerida aktsiatesse. Aktsiad on küll kõrgema riskiga varaklass, kuid need pakuvad pikemal perioodil ka kõrgemat tootlust.
Selleks, et ise riske vähendada, tuleks vältida kogu raha investeerimist ainult ühte kohta ehk hajutada. Kui investeerimisportfellis on erinevaid varasid, mis liiguvad üles või alla erinevatel põhjustel, kaitseb investor end nii suurte kaotuste eest. Hästi hajutatud portfellis on esindatud erinevad varaklassid, näiteks aktsiad, võlakirjad, fondiosakud, kinnisvara ja pisut vaba raha. Mitte kunagi ei tuleks paiguta kogu raha ainult ühte väärtpaberisse.
Kasuta maksusoodustusi
Igal investoril on võimalik kasutada riigi poolt pakutavat maksusoodustust. Pensioni kolmanda samba sissemaksetelt saab tulumaksu tagasi. Näiteks investeerides kolmandasse sambasse 500 eurot, saad järgmisel aastal 80 eurot tagasi. See on 20% täiendavat tootlust. Sissemakstava summa piir on 15% aastasissetulekult, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.
Väldi petuskeeme
Kui miski paistab olevat liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt see nii ongi. Väldi skeeme, kus lubatakse väikese raha eest kõrget tootlust ja garanteeritakse kasumit. Kui keegi nii väidab, tuleks sellesse suhtuda äärmiselt skeptiliselt. Kui miskit tundub olevat kahtlane, küsi võimalikult palju küsimusi ja aruta seda ka oma sõprade ja lähedastega läbi ning uuri järgi ka usaldusväärsetest allikatest. Enda tehtud kodutöö on juba pool võitu.
Teine oluline tähelepanek on see, et oleks võimalus 24 tundi päevas sisse logida enda portfelli, nii nagu see on internetipangas. Sellise võimaluse puudumisel ei ole ülevaadet, kuidas investeeringutel läheb ja ei ole teada, kas raha on üldsegi kuskile paigutatud või mitte.
Info hankimine
Väärtpaberitega seotud infot saab börsisüsteemi kaudu, ettevõtete enda veebilehtedelt või majandusuudistele keskendunud ajalehtedest. Infot ei tasuks hankida mitteametlikest kanalitest nagu foorumid või blogid ja nende põhjal investeerimisotsuseid teha.
Kuidas kontot avada?
Swedbanki klientidel on kõige mugavam avada väärtpaberikonto internetipangas valides ülevalt menüüst „Investeerimine, säästmine“.
Lisaks väärtpaberikontole, on võimalik avada ka kauplemiskonto ja investeerimiskonto. Igal kontol on erinevad tingimused ja nendega saab tutvuda lähemalt siin.
