„Kolmas sammas võiks olla üks esimesi valikuid raha kasvatamiseks. Selle suureks eeliseks on saadav tulumaksutagastus, mille puhul riik maksab panustatud sissemaksetelt 20% tulumaksu tagasi. Maksuvabastust arvestades on kolmandasse sambasse on võimalik suunata kuni 15% aastasest brutosissetulekust, maksimaalselt 6000 eurot aastas,“ ütles Madisson.
„Lisaks on kolmas sammas paindlikum kui teine sammas: fondi saab vahetada kasvõi iga päev ning fonde võib ka omavahel kombineerida. Samuti pole vaja muretseda, et täiendavasse pensionisambasse kogunenud raha sinna lõksu jääks. Vajadusel võib raha kas osaliselt või täielikult kolmandast sambast välja võtta,“ märkis ta.
Madisson nentis, et inimeste stardipunkt kogumisega algust tehes on väga erinev ning valikut tehes tuleks keskenduda mitmele eri aspektile. Paraku vaatavad inimesed pensionifondi valiku juures tihtipeale üksnes tasu, mis on küll tähtis, kuid kindlasti mitte ainuke ega määrav.
„Ennekõike on tähtis valida eakohane fond vastavalt pensionikoguja elukaarele – see tähendab, et esmalt tuleks välja valida pensionifondid, mille eesmärk ja aktsiaosakaal sobib pensionini jäänud ajaperioodiga.“
Ta märkis, et nooremad inimesed võiksid ennekõike koguda kuni 100% aktsiate ehk kõrgema riskitasemega fondidesse, kuid pensioniea lähenemisel tasub fond vahetada madalama riskitasemega variandi vastu.
Indeksfond või aktiivselt juhitud fond
Kui riskitaseme järgi otsustades võib lauale jääda mitu sobivat pensionifondi, võiks järgmine otsus lähtuda sellest, kas investor eelistab raha koguda passiivsesse indeksfondi või aktiivselt juhitud pensionifondi.
„Võrreldes aktiivselt juhitud pensionifondidega, võib öelda, et turu parimad indeksfondid on tootluses ületanud turu parimaid aktiivselt juhitud fonde. Kuid samas tuleb siin teadvustada, et mitte kõik indeksfondid ei ole paremad kui aktiivselt juhitud pensionifondid,“ sõnas Madisson.
Ta selgitas, et aktiivselt juhitud pensionifondidel on eelis perioodil, mil aktsiaturud on languses, sest need on investeerimises paindlikud – nii võib aktiivne juhtimine aidata keerulisest perioodist sujuvamalt läbi tulla. Kuna viimased 4–5 aastat on aktsiaturge pigem soosinud, on indeksfondid näidanud aktiivselt juhitud fondidega sageli paremaid tulemusi.
„Nii indeksfondidel kui ka aktiivselt juhitud fondidel on omad eelised ja puudused ning senine ajalugu ei anna põhjust arvata, et üks oleks teisest parem. Seega tuleks otsus teha ennekõike enda eelistuse põhjal,“ sõnas Madisson.
Miinuse korral ei tasu ehmuda
Luminori pensionifondide fondijuhi sõnul on tõsi, et paljud inimesed ehmuvad, kui näevad, et fondi investeeritud rahasumma on teatud ajaperioodi jooksul hoopis kahanenud.
„Oluline on meeles pidada, et finantsturgudel langusperioodile alati järgnenud varem või hiljem tõusuperiood. Heaks näiteks on 2022. aasta, mil mitmed pensionifondid olid aasta lõikes ligi 15% miinuses, kuid seevastu 2023. aasta tõi kaasa väga hea taastumise ning need pensionifondid suures plaanis kosusid 2022. kaotustest,“ näitlikustas Madisson.
Tema kinnitusel ei too lühiajalise miinuse tõttu alternatiivse pensionifondi kasuks otsustamine üldjuhul investorile soovitud tulemust. „Täielikult aktsiatesse investeerivate pensionifondide puhul on paratamatu, et nende tulemused sõltuvad otseselt aktsiaturul toimuvast – seega võib juhtuda, et lühiajalised aktsiaturgude kõikumised peegelduvad ka pensionifondis.“
Kuna aktsiaturgudel on paremaid ja halvemaid aastaid ning üks majandustsükkel kestab reeglina umbes viis aastat, mahub selle sisse vähemalt üks pikem majanduse nõrkusest tingitud langusperiood. „Pikas perspektiivis on aktsiaturud siiski parima tootlusega varaklass – ja on igati normaalne, kui seal vahepeal toimub ka langus,“ lisas Madisson.
