"Nii Alexela kui ka teised suuremad kütusefirmad nagu Statoil ja Neste võivad kinnitada, et suuresti tänu maksuameti tegevusele 2012. aasta suvel lühikeseks perioodiks paranenud kütuseturu olukord on taas halvenenud," ütles  Alexela Oili juhatuse esimees Ain Kuusik.

"Parim viis turu korrastamiseks on panna kütusemüüjatele kohustus avalikustada oma tarnijad. Me ei näe mingit alust väitel, et see võiks olla osa ärisaladusest," ütles Kuusik.

"Nad pakuvad madalamat hinda, kui on näiteks kahe suurima kütuse maaletooja Orleni ja Neste pakutav hulgihind, mis on meile kui tanklaketile teadaolevalt parim võimalik sisseostuhind. Tekib küsimus, kuidas kõiki makse makstes suudavad nii madalaid hindu pakkuvad ettevõtted veel ilutseda kasumiteenijate edetabelites," sõnas Kuusik. Ta lisas, et  suuremate maksumaksjate seas neid ettevõtteid ei kohta.

Alexela Grupi juhatuse esimehe Andreas Laane sõnul jõuab Neste ja Orleni kütus Eestisse logistiliselt kõige mõistlikumat teed pidi ja kõige odavamast tootmisest. Sellepärast ei oskagi ta mõne kütusemüüja ülimadalat hinda seletada muuga, kui et tegemist võib olla salakütusega.

Maksuameti pressiesindaja Rainer Lauritsa sõnul jäi kütusesektoris käibemaksupettusi 2014. aastal võrreldes 2013. aastaga üle poole vähemaks. Käibemaksudeklaratsiooni lisa rakendamine on andnud maksuametile võimaluse tõhustada järelevalvet veelgi.

"Trend, millele maksuamet peab rohkem tähelepanu pöörama, on kütuse illegaalne maaletoomine ja kütuse segamine. Viimase puhul on peamiselt tegemist veega segatud diislikütuse ja põlevkivikütteõliga, mida müüakse soojatootjatele ja laevafirmadele erimärgistatud diislikütusena," rääkis Laurits.

"Oleme koostöös kütuseettevõtjatega välja töötanud seadusemuudatuste ettepanekud, et tagada kogu kütuse jälgitavus reaalajas tehinguahelate lõikes alates kütuse Eestisse sisenemisest kuni lõpptarbijani jõudmiseni. Üks konkreetne ettepanek on luua vedelkütuse müügi- ja ostudokumentide ööpäev läbi toimiv elektrooniline (kontrolli)süsteem, mis võimaldab operatiivselt jälgida tarbimisse lubatud kütuse liikumist. Sellise lahenduse rakendamine aitab koguda aastas 10–17 miljonit eurot makse," rääkis Laurits.

2014. aastal oli vedelkütuse müügi arvestuslik käibemaksukahju kokku 30,8 miljonit eurot, mida on 35,3 miljoni euro ehk 53,4 protsendi võrra vähem kui 2013. aastal.

2015. aasta viie kuuga on laekunud 10 miljonit eurot ehk 6,5 protsendi võrra rohkem kütuseaktsiisi kui 2014. aasta samal ajavahemikul.

Kütuse niinimetatud musta turu osakaal on viimastel aastatel olnud kuni 6 protsenti ja seostub peamiselt saladiislikütusega.