"Just sai neli lepingut eile allkirjastatud, praegu on jätkumas läbirääkimised mitme osapoolega, täpset numbrit ma ei avalikustaks," rääkis Sulling. Mitmest kvoodimüügitehingust võib kuulda tõenäoliselt lähema poole aasta jooksul. Kvootide müügiga on üha kiirem, sest projektid peavad olema ellu viidud ja kogu raha kulutatud 2012. aasta lõpuks.

Näiteks on seni riik suunanud enamiku kvoodimüügirahast hoonete energiasäästlikuks renoveerimisse, kuid mais on viimane võimalus sellesse veel raha suunata. "Rahandusministeerium ja Riigi Kinnisvara AS on öelnud, et kui rakendusperioodi ei saa pikendada, siis peale maikuud ei saa nad rohkem soove vastu võtta," rääkis Sulling ja selgitas, et muidu ei jõua 2012. aasta lõpuks renoveerimistöid lõpetada.

"Kuna nüüd on juba kiire, siis me peamegi pigem selliseid vahetustehingu tüüpi tehinguid tegema, mida saab lühikese ajaga realiseerida," lisas Sulling. Üheks selliseks kiireks võimaluseks, millest valitsus kinni haaras, oli ka neljapäeval avalikuks saanud elektriautode alane kokkulepe Jaapani Mitsubishiga.

"Üllatavalt positiivne on olnud vastukaja elektriautodele ja mitu konkreetset inimest on avaldanud soovi, kes kindlasti tahavad soetada elektriauto riigi toel," märkis Sulling.

Vastates küsimusele elektriautode kriitika kohta ütles Sulling, et alternatiivi polnud. "Ma tahaksin väga täpsustada, et kui keegi tahab öelda, et see on raha tuulde loopimine, siis alternatiiv on see, et mitte midagi ei oleks juhtunudki. Raha pole kunagi ju olnudki. Meie pakkusime heitmekvooti. Sellega ei ole iseenesest midagi peale hakata. Need aeguvad ära 2012. aasta lõpus, mil lõpeb Kyoto periood. Paljudel riikidel on kvooti üle ja nad ei suudagi seda ära realiseerida, aga meie olime need õnneseened, kelle juurde tuldi ja öeldi, kas te tahaksite need heitmekvoodid vahetada elektriautode ja infrastruktuuri vastu ja alternatiiv oleks olnud võimalus öelda, ei me ei soovi," rääkis Sulling ja lisas, et Eesti saab pakkuda välja küll valikuid, kuid ostja otsustab, mida toetab.

Lisaks ühiskondlike hoonete soojustamisse on Sullingu sõnul seni suunatud korterelamute soojustamisse ligi 0,5 miljardit krooni. Kaugküttetrasside renoveerimisse, väikeste katlamajade ehitusse, väikeste koostootmisjaamade ehitusse, ning tuuleparkide püstitamisse ja sajakonna uue bussi soetamisse on suunatud kokku miljard krooni.

Sullingu sõnul on riigil praegu pakkuda veel näiteks energiasäästu programm tööstuses, et vahetada välja ebaefektiivsed vanad mootorid uute vastu. Samuti koostöös Kredexiga on välja töötatud taastuvenergialahendused eramajadele. "Need programmid on välja töötatud, aga täna pole konkreetset ostjat. Muidugi me hoiame silmad-kõrvad lahti," ütles Sulling.

Pakkuda on veel taastuvenergialahendusel transpordiprojekte ja vanade, ühistranspordivahendite väljavahetamist säästlikumate vastu, nii nagu seni on Hispaania ostetud kvoodirahaga käivitatud ligi saja uue liinibussi hange.

"Oleme kaalumas erinevaid transpordiliike, sõltub sellest, milline huviline meile parasjagu tuleb. Meil on neid vanu busse teedel küll ja veel, Tallinna trammide keskmine vanus on vist 24 aastat, neid vanu asju, mida saaks uuemate ja keskkonnasäästlikumate ja inimeste jaoks mugavamate vastu vahetada, on küll ja veel," rääkis Sulling.

Tema sõnul sõltub ka ostetavatest kogustest, millisesse programmi raha suunata, osad projektid vajavad suuremaid mahte. "Mõnede projektide käivitamiseks on vaja suuremaid mahte. Kui soovitakse ainult osta pool miljonit kvooti, siis väiksed tehingud oleme suunanud käimasolevasse riigihoonete renoveerimise programmi," selgitas Sulling.

Eestil on müüa veel ligi 35 miljonit ühikut heitmekvooti, selle rahaline väärtus on umbes 3,5 miljardit krooni ehk 222 miljonit eurot. Viimaste suuremate tehingutega on suunatud raha hoonete energiasäästlikuks ehitamisse ja elektriautode üleriigilise laadimisvõrgustiku rajamisse. Sama kokkuleppe raames vahetab Mitsubishi vaba kvoodi vastu 507 elektriautot ja ülejäänud raha suunab valitsus Kredexi kaudu toetusteks, mida makstakse eraisikute ligi 500 elektriauto ostmiseks.